Vineesh Nedumpally kaitseb doktoritööd „Assembling the phylogenetic tree of northern European macroheteroceran moths“

30. jaanuaril kell 10.15 kaitseb Vineesh Nedumpally zooloogia ja ökoloogia erialal doktoritööd „Assembling the phylogenetic tree of northern European macroheteroceran moths“ („Põhja-Euroopa suurliblikate fülogeneesipuu koostamine“).

Juhendajad:

teadur Erki Õunap, Tartu Ülikool

professor Toomas Tammaru, Tartu Ülikool

Oponent:

teadur Kyung Min Lee, Helsingi Ülikool (Soome)

Pole kaugeltki lõpuni teada, millised putukaliigid on üksteisele kaugemad, millised lähemad sugulased. DNA-järjestustel põhinevate evolutsioonipuude koostamine aitab sellesse selgust tuua. Doktoritöö autor koostas ööliblikate sugukondade sirptiiblaste (Drepanidae), vaksiklaste (Geometridae) ja öölaste (Noctuidae) evolutsioonipuud, keskendudes Põhja-Euroopa liikidele. Selleks kasutas ta Sangeri ja järgmise põlvkonna sekveneerimise teel hangitud andmete kombinatsiooni, mis integreeriti avalikult kättesaadavate genoomiandmetega. Sirptiiblaste puhul kinnitas 37 liigi analüüs, et kõik neli alamsugukonda moodustavad tõesti evolutsioonipuu eraldiseisvad harud. Lisaks ilmnes analüüsist, et sugukonnale iseloomulikud pikenenud tiivatipud on evolutsiooni käigus mitu korda kadunud ning et nii „talveliblikad“ kui ka roosa-oranžikirju tiivakirjaga perekonnad kuuluvad fülogeneetiliselt selgelt eristunud rühmadesse. Vaksiklaste põhjalik fülogeneetiline analüüs, mis tugines 117 liigi enam kui 600 DNA-lookusel ning mida täiendati 376 Põhja-Euroopa liigi puhul Sangeri meetodiga sekveneerimise teel saadud andmetega, andis tulemuseks statistiliselt usaldusväärse sugupuu, mis viis mitme muudatuseni süstemaatikas. Sellisted muudatused olid muu hulgas uute triibuste Lampropterygin'i ja Pelurgin'i kirjeldamine, perekondade Ochyria, Epelis ja Speranza nn taaselustamine ning mitme triibuse piiride täpsustamine nende monofüleetilisuse säilitamiseks. Öölaste puhul andis 333 liigi fülogeneoomiline analüüs statistiliselt hästi toetatud sugupuu, mis kinnitas peamisi sugulussuhteid ja viis mitme taksonoomilise muudatuseni. Need muudatused hõlmasid sünonüümiseerimisi, paaril juhul taksonoomilise taseme ümberhindamist ning mitme perekonna taaselustamist. Ajas kalibreeritud analüüs näitas, et juureöölased (Apameini) eristusid ligi 8,7 miljonit aastat tagasi – arvatust palju hiljem – ning et röövikute toitumine oma toidutaime sees võis hilises miotseenis toimunud rohumaade laienemise ajal soodustada selle rühma mitmekesistumist.

Doktoritöö kaitsmine toimub Oecologicumi auditooriumis 127, kaitsmist saab jälgida ka veebi teel Zoomis:

https://ut-ee.zoom.us/j/92764219797?pwd=67UQ2EKTjf2XKVTefBwutawEPJQcxk.1 (kohtumise ID 927 6421 9797, pääsukood: 245978).