Eesti loodusesse vabastati esimesed taasasustatud lagritsad

Tartu Ülikooli ja Tallinna loomaaia lagritsate taasasustamise projekt toob Suur-Pakri saarele tagasi Eestist kadunud põlisliigi.

Lagrits on unilaste sugukonda kuuluv Eesti põlisliik, kellega kohtuti Eesti looduses viimati aastal 1986. Sel kümnendil alustatud taasasustamise projekt, mille eesmärk on lagritsad meie loodusesse tagasi tuua, jõudis tähtsa verstapostini: esimesed kaheksa lagritsat viidi Tallinna loomaaiast Suur-Pakri saarele. Suve jooksul jõuavad vabasse loodusesse veel 12 lagritsat.

Lagritsate taasasustamist tähistaval üritusel Tallinna loomaaias ütles Eesti Vabariigi president Alar Karis, et lagritsate saatuselugu on liigagi tuttav. „Nõnda nagu sajad teised liigid, kannatavad ka need pisikesed loomakesed inimese laiutamise tõttu. Põllumajanduse ja metsakorraldusega oleme killustanud liikide elupaigad ja suuname neid hääbumisse. Liik liigi haaval püüame nüüd looduse vaesumist peatada ja seal, kus see on veel võimalik, ka tagasi pöörata.“ Karise sõnul oleme täna targemad kui poole sajandi eest, mil me ei mõistnud lagritsate olukorda märgata ja nende päästmise nimel tegutseda.

Tartu Ülikooli loomaökoloogia spetsialist ja projekti eestvedaja Auli Veske ütles, et lagritsate taasasustamine aitab säilitada elurikkust ja paremini mõista inimtegevuse mõju looduslikele liikidele. „Looduse hoidmine on alati lihtsam kui selle taastamine, kuid liigi taasasustamine annab haruldase võimaluse korvata loodusele tehtud kahju. Taasasustamise käigus saame ka vajalikke teadmisi selle iseäraliku looma eluviiside ja teda ohustavate tegurite kohta,“ rääkis Veske. „Lagritsa taasasustamine on ühtlasi rahvusvaheliselt tähelepanuväärne ettevõtmine, kuna lagrits on Euroopale ainuomane liik, aga samas kogu Euroopas ohustatud ja paljudes riikides välja surnud.“

Tallinna loomaaia liigikaitse spetsialist Kristel Nemvalts tõdes, et tänapäeva loomaaia üks tähtsamaid rolle ongi aidata kaasa ohustatud liikide säilimisele ja nende tuleviku kindlustamisele. „Meile on eriti tähenduslik võimalus aidata taastada just Eesti oma liike. Euroopa naaritsa kaitse ja taasasustamisega oleme olnud seotud juba aastakümneid ja selle töö käigus saanud palju väärtuslikke teadmisi ning kogemusi. On suur heameel, et nüüd saame astuda järgmise sammu ja aidata ka lagritsat Eestisse tagasi tuua. See on olnud meie ammune soov ja on siiralt rõõmustav tõdeda, et tänu heale koostööle on sellest saanud tegelikkus.“

Lagrits on III kaitsekategooria liik ja üks kolmest Eestis inimtegevuse tagajärjel välja surnud imetajaliigist. Neist teise – Euroopa naaritsa – paljundamise ja Eesti looduses taasasustamisega tegeleb Tallinna loomaaed juba 1992. aastast. Kolmas kaotatud imetaja on lagritsa sugulane, samuti unilaste hulka kuuluv pähklinäpp.

Lagritsate taasasustamine sai alguse 2021. aastal, mil esimesed isendid toodi Hollandist Tallinna loomaaeda. Mullu moodustati Tartu Ülikooli teadlastest ja liigikaitseekspertidest koosnev töörühm, et toetada projekti teaduspõhist elluviimist.

Lagritsate taasasustamisel tehakse koostööd ka SA Lutreola ja Keskkonnaametiga. Lagritsate taasasustamise projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Veel pani projektile õla alla 700 hooandjat, üle 40 vabatahtliku ja eksperdi ning Villem Reimann, artistinimega villemdrillem, kes kujundas loomaaias lagritsate aedikud, kus loomakesed said enne loodusesse naasmist kosuda ja paljuneda.