Stênio Ítalo Araújo Foerster kaitseb doktoritööd putukate ja ämblikulaadsete kehasuuruse prognoosimisest

Stênio Ítalo Araújo Foerster kaitseb zooloogia ja ökoloogia erialal doktoritööd „Kehasuuruse fülogeneetilis-võrdlevad uurimused putukatel ja ämblikulaadsetel: ennustustest rakendusteni“. Kaitsmine toimub 17. oktoobril kell 10.15 Oecologicumi ruumis 127.

Kehasuurus on üks olulisemaid loomade tunnuseid, mis määrab, kuidas loom saab liikuda ja millised on ta vastasmõjud keskkonnaga. Sageli sõltub kehasuurusest ka paljunemisedukus. Ometi on paljude lülijalgsete puhul kehasuurust raske vahetult mõõta. Üks võimalus lihtsustada kehasuuruse määramist on kasutada allomeetrilisi võrrandeid, mis seovad kehasuurust hõlpsasti vaadeldavate kehaosade mõõtmetega. Sellise lähenemisega saab hinnata kehasuurust ka vanade, halvasti või ainult osaliselt säilinud isendite ning isegi fossiilide puhul.

Oma doktoritöös arendas Stênio Ítalo AraújoFoerster allomeetrilisi mudeleid kehasuuruse prognoosimiseks vaksiklaste (Geometridae) ja skorpionide sugukonna Buthidae jaoks. Fülogeneesipõhiseid meetodeid paljusid liike hõlmavatel andmestikel rakendades tuvastas doktorant, millised lihtsasti määratavad mõõdud prognoosivad kehasuurust kõige paremini. Järgnevalt kasutas Foerster vastavaid võrrandeid ökoloogiliste ja evolutsiooniliste küsimuste uurimiseks.

Ta avastas, et vaksiklastel oli tiibade siruulatus parim üksik kuivmassi ennustaja, kuid mudelid olid siiski täpsemad, kui neisse kaasati ka tagakeha laius. Kehasuuruse prognoose võrdlev-fülogeneetilistesse analüüsidesse kaasates selgus, et suuremad vaksikuliigid kalduvad talvituma röövikuna ja nende röövikutel on keskmisest laiem toitumisspekter.

Skorpionide puhul prognoosis „saba“ viienda lüli pikkus kõige täpsemini kogu keha pikkust, samas kui telsoni ehk astelt kandva lüli pikkus oli parim seljakilbi pikkuse ennustaja. Mudelid toimisid sõltumata soost ja neid saab rakendada ka väljaspool uuritud sugukonda. Samuti selgus, et skorpionide seas on emasloomad üldiselt suuremad, kuid isastel on sageli suhteliselt suuremad sigimisega seotud struktuurid.

Doktoritöö näitab, et fülogeneesile tuginevad allomeetrilised mudelid on igati sobivad vahendid selgrootute kehasuuruse hindamiseks. Need avavad ukse uurimaks ökoloogilisi ja evolutsioonilisi küsimusi rühmades, kus kehasuuruse otsene mõõtmine on sageli ebapraktiline või suisa võimatu.

Stênio Ítalo Araújo Foersteri doktoritööd, ingliskeelse pealkirjaga „Phylogenetic comparative studies of body size in insects and arachnids: from predictions to applications“, juhendasid professor Toomas Tammaru Tartu Ülikoolist ning teadur John Clarke Saksamaa Integreeritud Bioloogilise Mitmekesisuse Uuringute Keskusest. Kaitsmisel on oponent professor Matjaž Kuntner Sloveenia Riiklikust Bioloogiainstituudist.

Ülekannet kaitsmisest saab jälgida ka Zoomis (kohtumise ID: 949 1445 3281, pääsukood: 592404).