Üleilmsed seeneniidistike kaardid juhivad tähelepanu Maa aineringe inseneride haprale seisule
Hiljutine üleilmne uuring näitab suurt lünka maa-aluste seenevõrgustike kaitses, mis on vajalik nii taimede, süsinikuvoogude kui ka mulla tervise säilitamiseks. Maa seeneniidistike prognoositava elurikkuse kaardid näitavad, et 90% mükoriisaseente elurikkuse keskustest asub väljaspool kaitsealasid ja on inimtegevuse tõttu ohustatud.
Ajakirjas Nature ilmunud hiljutises uuringus kaardistasid teadlased üleilmset maa-aluste mükoriisaseente bioloogilist mitmekesisust, kasutades selleks 130 riigist kogutud rohkem kui 2,8 miljardi seene DNA-järjestust. Selgus, et vähem kui 10% mükoriisaseente bioloogilise mitmekesisuse levialadest asub kaitsealadel. Maa-aluse elurikkuse põhipaigad asuvad aga kaitsmata kohtades, sealhulgas näiteks UNESCO ohustatud pärandi nimekirja kuuluvate Etioopia Simieni mägede jalamil ja pealetungiva põllumajandustegevusega hädas oleva Brasiilia keskosa troopilises Cerrado savannis. Kõige haruldasemad mükoriisaseened esinevad Lääne-Aafrika Guinea metsades ja Tasmaania parasvöötme vihmametsades.
Mükoriisaseeni nimetatakse ka ökosüsteemide insenerideks, kes toetavad taimede kasvu, süsinikuühendite salvestamist ja mulla teket ning aitavad reguleerida Maa biokeemilist aineringet. Kui taime- ja loomaliikide mitmekesisusest on meil võrdlemisi hea ülevaade ja nende järgi on kujundatud ka senised looduskaitsestrateegiad, siis mükoriisaseente mitmekesisus on veel võrdlemisi tundmata.
„Teadlased on sajandeid kaardistanud mägesid, metsi ja ookeane, kuid seened on jäänud varju, hoolimata oma erakordsest võimest toetada elu maismaal,“ ütles mükoriisavõrgustike kaitse ühingu (Society for the Protection of Underground Networks) tegevjuht Toby Kiers. „Kui häirime neid kriitilise tähtsusega ökosüsteemi insenere, aeglustub metsade taastumine, saagid ikalduvad ja maismaa elurikkus hakkab lagunema. See on esimene kord, kui suudame neid elurikkuse mustreid visualiseerida.“
Uuringu kaasautorid, Tartu Ülikooli mükoriisauuringute professor Leho Tedersoo ning mulla mikrobioomi teadur Vladimir Mikryukov mükoloogi ja mikrobioloogia keskusest toetasid töö valmimist suure hulga andmete, seente määramise ja kaartide konstrueerimisega. Uurimistöö on varasemast andmemahukam järg Eesti teadlaste juhitud artiklitele seente globaalse elurikkuse ja ohustatuse vallas.
Teadlaste loodud kaardid võimaldavad otsustajatel nii riikliku kui ka rahvusvahelise looduskaitsetegevuse planeerimisel ja eesmärkide seadmisel arvestada tulevikus ka mükoriisasüsteemidega, et kaitsta maa-aluseid süsinikuvooge, suurendada põllukultuuride tootlikkust, toetada üleilmset elurikkust ning suurendada ökosüsteemide vastupidavust. Uuringu tulemused võivad aidata kujundada uusi kaitsealasid ja kliimaga kohanemise strateegiaid.
Loe veel sarnaseid uudiseid
