Teema: kestlikkus

5.–30. jaanuarini koristatakse Tartu Ülikoolis digiprügi. Ülikool kutsub kuu jooksul pühendama igal nädalal vähemalt 30 minutit, et teha korda isiklik või enda üksuse digiruum.

2025. aastal sai kõige suuremat tähelepanu botaanika professori Meelis Pärteli juhtimisel valminud uuring, mis kinnitab inimtegevuse negatiivset mõju ka metsiku looduse liigirikkusele.

Kuigi juba pikalt on selge kliimateadlaste sõnum, et kliimamuutuste leevendamisele avaldab suurimat mõju fossiilkütustest loobumine, jäid novembris toimunud ÜRO rahvusvahelisel kliimakonverentsil Cop30 sellekohased siduvad kokkulepped sündimata.

Tartus toimub 27.–28. novembrini kliimakonverents „Kliimakompass 2025: kohanemise kunst teaduse valguses“, mis toob kokku eksperdid meilt ja mujalt, et jagada kliimateaduste värskeid teadmisi.

Semiootikud kutsuvad taas kõiki huvilisi 9. novembril kell 15. Tartu Lodjakotta, Ujula tn 98, jagama ja kuulama lugusid varjatud kohtumistest linnalooduses või linnaloodusega. Registreerumine lõppeb 7. novembril kell 12 või kohtade täitumisel.

Ilmunud on sügisene kestlikkuse infokiri, kust leiab valiku hilissuvistest teadusuudistest ja tagasivaateid hiljuti toimunud aruteludele nii tehisaruga seotud eetikaküsimuste, väikekeelte kaitsmise, püsimetsanduse kui ka terviseandmete targema kasutamise teemal.

22. septembril kl 17.00–20.00 toimub Tartus Vabaduse puiesteel rattalaat, kus on võimalus osta endale soodsa hinnaga kasutatud jalgratas või hoopis müüa oma töökorras jalgratast

Hiljutine üleilmne uuring näitab suurt lünka maa-aluste seenevõrgustike kaitses, mis on vajalik nii taimede, süsinikuvoogude kui ka mulla tervise säilitamiseks. Maa seeneniidistike prognoositava elurikkuse kaardid näitavad, et 90% mükoriisaseente elurikkuse keskustest asub väljaspool kaitsealasid ja on inimtegevuse tõttu ohustatud.

Suvine kestlikkuse infokiri toob lugejani hiljutisi teadusuudiseid ja infot ürituste kohta, kus käsitletakse muu hulgas nii inforuumi vastupidavust, tervist kui ka tehisaru võimekust ja keskkonnajälge.

Tartu Ülikooli makroökoloogia teadlased arendasid ülikooli eksperimentaalarendustoetuse abil tarkvara prototüüpi, mis suudaks anda infot ökosüsteemide seisundi kohta maailma eri paigus. Rakendus oleks tulevikus abiks süsinikukrediitidega kauplejatele, kes soovivad tõenduspõhiselt parandada süsiniku sidumiseks ette võetava projekti mõju elurikkusele.