Doktoriõpe ökoloogia ja maateaduste instituudis

Doktoriõppe üldsätete kohta leiad ajakohase info valdkonna ning ülikooli kodulehtedelt.

VASTU VÕETUD Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna nõukogus 08.09.2022 (jõustub 29.08.2022)

Loodus‐ ja täppisteaduste valdkonna doktoriõppes õppijate atesteerimise kord

I.    Üldpõhimõtted

1.    Doktoriõppe eeskirja (edaspidi: eeskiri) peatüki II.5 alusel kehtestatakse loodus‐ ja täppisteaduste valdkonnas alljärgnev atesteerimise kord (edaspidi: kord).
2.    Doktoriõppes õppija (doktorant või ekstern) edasijõudmise hindamisel lähtutakse valdkonna doktoriõppe programmides toodud teadus‐, arendus‐ ja loometegevuse ning õppetegevuse mooduli kohustuslike tegevuste täitmisest. Edasijõudmist hinnatakse individuaalplaani ja perioodiplaani alusel, kus peab olema esitatud kogu doktoriõppe programmis nimetatud kohustuslik tegevus.
3.    Atesteerimiskomisjon hindab atesteerimiskoosolekul nii doktoriõppe programmide kui ka enne 2022/2023. õppeaastat avatud doktoriõppekavade alusel immatrikuleeritud doktorantide edasijõudmist, arvestades selles korras nimetatud kriteeriumeid.

II.    Atesteerimiskomisjoni töökord

4.    Valdkonna teadusprodekaan kinnitab instituutide ettepanekul atesteerimiskomisjonide koosseisu ja nende esimehed, kes valitakse komisjoniliikmete hulgast.
5.    Atesteerimiskomisjon on vähemalt kolmeliikmeline ja selle liikmetel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Vähemalt üks komisjoni liige on väljastpoolt õppekava või doktoriõppe programmi eriala haldavat instituuti.
6.    Atesteerimiskomisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekul osaleb vähemalt kolm selle hääleõiguslikku liiget. Atesteerimiskomisjoni liige on kohustatud hääletamisel osalema, välja arvatud eeskirja punktis 69 nimetatud juhul. Atesteerimiskomisjoni liige ei või hääletamisel jääda erapooletuks. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole hääleõiguslikest komisjoni liikmetest.
7.    Atesteerimiskoosoleku vormi (avalik või kinnine) otsustab koosolekut korraldava instituudi nõukogu.

III.    Atesteerimine

8.    Doktoriõppes õppija esitab enda ja juhendaja(te) kinnitatud atesteerimisaruande, perioodiplaani ja materjalid, mis näitavad tegelikku teadustööd (nt artiklite ja monograafia peatükkide käsikirjad, atesteeritaval perioodil ilmunud ja avaldamiseks vastuvõetud artiklid, metoodika kirjeldus, ülevaade katseandmetest). Individuaalplaan tuleb esitada esimese aasta esimeseks atesteerimiseks ja edaspidi juhul, kui seda soovitakse muuta.
9.    Atesteerimisest peab osa võtma doktoriõppes õppija ja vähemalt üks tema juhendajatest. Kui vastutav juhendaja ei saa atesteerimiskoosolekul osaleda, esitab ta atesteerimiskomisjoni esimehele ja juhendatavale hiljemalt atesteerimiskoosoleku alguseks oma kirjaliku hinnangu doktoriõppes õppija edasijõudmise kohta. Oma kirjaliku arvamuse võivad esitada ka teised juhendajad. Mõjuvatel põhjustel võib atesteerimiskomisjon anda doktoriõppes õppija taotlusel talle loa koosolekul mitte osaleda.
10.    Komisjoni esimees määrab atesteeritavale doktoriõppes õppijale komisjoni liikmete hulgast retsensendi, kes tutvub põhjalikult materjalidega, mille atesteeritav on komisjonile saatnud, ja annab oma hinnangu tema edasijõudmise kohta. Vajaduse korral võib komisjoni esimees määrata retsensendi ka väljastpoolt komisjoni.
11.    Atesteerimiskomisjon võimaldab atesteerimiskoosolekul nii doktoriõppes õppijal kui ka juhendajal anda tagasisidet nende omavahelisele koostööle ilma teise poole juuresolekuta.
12.    Atesteerimiskomisjon annab oma otsuses doktoriõppes õppijale kirjalikku tagasisidet, mis sisaldab vajaduse korral ettepanekuid ja soovitusi doktoriprojekti edukaks jätkamiseks.
13.    Atesteerimiskomisjon annab vajaduse korral doktoriõppes õppija juhendajatele kirjalikku tagasisidet, mis sisaldab ettepanekuid ja soovitusi juhendamise kvaliteedi parandamiseks.
14.    Atesteerimisel ilmnenud tõsisematest probleemidest teavitab programmijuht või eriala esindaja struktuuriüksuse juhti.

IV.    Alates 2022/2023. õppeaastast avatud doktoriõppe programmide alusel doktoriõppes õppijate edasijõudmise hindamine

15.    Doktoriõppes õppija teadus‐ ja õppetööd hinnatakse esimese õppeaasta esimese semestri lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui
15.1.    tal on valminud individuaalplaan, sh esialgne publitseerimisplaan, ning esmane ülevaade doktoritöö andmetest või nende kogumise viisist;
15.2.    tal on valminud realistlik perioodiplaan esimese õppeaasta teise semestri õpingutes edukaks edasijõudmiseks;
15.3.    juhendaja ja doktoriõppes õppija on vestluses täpsustanud oma koostööootusi, kasutades ootuste sõnastamise töölehte. Esimesel atesteerimisel esitab atesteerimiskomisjon küsimusi vestluse tulemuste kohta.
16.    Doktoriõppes õppija teadus‐ ja õppetööd hinnatakse esimese õppeaasta lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui
16.1.    ta näitab, et ta on alustanud doktoritöö koostamist, näiteks on tal valminud vähemalt ühe teadusartikli esmane käsikiri või monograafia materjal (vähemalt 1/5 doktoritöö planeeritud mahust) või ta on välja töötanud või valitud andmekogumismetoodika, kogunud esmased andmed ja otsustanud nende kasutamise viisi (artikkel, kasulik mudel vms);
16.2.    ta on oma töö tulemusi esitlenud suuliselt vähemalt ühel korral laiemas ringis, näiteks erialasel doktoriseminaril, uurimiskollokviumil, doktoriõppe laiendatud seminaril, teaduskonverentsil, on aktiivselt osalenud oma valdkonna seminarides;
16.3.    ta on nooremteadurina täitnud atesteerimisperioodil individuaalplaanis kokku lepitud muid (otseselt doktoritööga mitte seotud) töölepingulisi ülesandeid;
16.4.    ta on programmides „Elu ja maateadused“, „Matemaatika ja informaatika“, „Tehnika ja tehnoloogia“ ning programmi „Füüsika ja keemia“ erialal „Kosmoseteadus ja ‐tehnoloogia“ läbinud esimese aasta lõpuks õppeaine „Sissejuhatus doktoriõpingutesse loodus‐ ja täppisteadustes“.
17.    Doktoriõppes õppija teadus‐ ja õppetööd hinnatakse teise õppeaasta lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui
 
17.1.    ta on oma töö tulemusi esitlenud õpingute jooksul suuliselt vähemalt kahel korral laiemas ringis, näiteks erialasel doktoriseminaril, uurimiskollokviumil, laiendatud doktoriõppe seminaril, teaduskonverentsil, on aktiivselt osalenud oma valdkonna seminarides;
17.2.    ta on näidanud edasijõudmist doktoritöö koostamisel, näiteks on ta ajakirja esitanud ühe doktoritöö kaitsmiseks kvalifitseeruva teadusartikli ja alustanud tööd teise artikliga või on tal valminud vähemalt 1/3 monograafiast ning täpsustunud on monograafia ülesehitus. Eksperimentaalsete tööde puhul, kus andmeid kogutakse pikemat aega, on ta kokku saanud vähemalt kahe teadusartikli materjali, välja arvatud programmi „Füüsika ja keemia“ alusel õppija;
17.3.    ta on näidanud edasijõudmist teadus‐, arendus‐ ja loometegevuse mooduli muu tegevuse täitmisel, näiteks on ta õpingute jooksul teadmisi edasi andnud õppetöö, üliõpilastöö juhendamise ja eriala populariseerimise kaudu;
17.4.    ta on näidanud edasijõudmist õppetegevuse mooduli läbimisel, näiteks on ta õpingute jooksul läbinud pool eriala‐ ja üldpädevusi arendavatest õppeainetest või saavutanud muul viisil mooduli õpiväljundid;
17.5.    ta on nooremteadurina täitnud atesteerimisperioodil individuaalplaanis kokku lepitud töölepingulisi ülesandeid.
18.    Doktoriõppes õppija teadus‐ ja õppetööd hinnatakse kolmanda õppeaasta lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui
18.1.    ta on oma töö tulemusi esitlenud õpingute jooksul suuliselt vähemalt kolmel korral laiemas ringis, näiteks erialasel doktoriseminaril, uurimiskollokviumil, laiendatud doktoriõppe seminaril, teaduskonverentsil, on aktiivselt osalenud oma valdkonna seminarides;
18.2.    doktoritööga edasijõudmisel on ta teinud vähemalt ühe järgmistest edusammudest:
18.2.1.    tal on valminud vähemalt kaks teemakohast doktoritöö kaitsmiseks kvalifitseeruvat teadusartiklit, millest vähemalt üks on avaldamiseks vastu võetud ja teine on ajakirja esitatud;
18.2.2.    tal on valminud 3/4 monograafiast ja üks teemakohane doktoritöö kaitsmiseks kvalifitseeruv teadusartikkel on ajakirja esitatud;
18.3.    ta on näidanud edasijõudmist teadus‐, arendus‐ ja loometegevuse mooduli muu tegevuse täitmisel, näiteks on ta õpingute jooksul teadmisi edasi andnud õppetöö, üliõpilastöö juhendamise ja eriala populariseerimise kaudu;
18.4.    ta on näidanud edasijõudmist õppetegevuse mooduli läbimisel, näiteks on ta õpingute jooksul läbinud valdava osa eriala‐ ja üldpädevusi arendavatest õppeainetest;
18.5.    ta on nooremteadurina täitnud atesteerimisperioodil individuaalplaanis kokku lepitud töölepingulisi ülesandeid.
18.6.    ta on programmi „Elu ja maateadused“ eriala „Molekulaarsed bioteadused“ doktoriõppes õppijana läbinud õppetegevuse mooduli.
19.    Doktoriõppes õppija neljanda õppeaasta teadus‐ ja õppetööd hinnatakse positiivselt, kui eeskirja nõuetele vastav doktoritöö käsikiri on valminud ja täidetud on doktoriõppe programmi moodulite kohustuslikud tegevused.
20.    Kui õpe on individuaalplaanis kavandatud pikemaks kui neli aastat, lähtutakse edasijõudmise hindamisel eeltoodud miinimumnõuetest, arvestades need ümber pikemale perioodile.

V.    Enne 2022/2023. õppeaastat avatud doktoriõppekavade alusel doktoriõppes õppijate edasijõudmise hindamine

21.    Doktoriõppes õppija edasijõudmist teadustöös väljendatakse ainepunktides. Teadustöö osa doktoriõppes on 180 EAP‐d, mis jaguneb järgmiselt:
21.1.    esimese semestri lõpuks esitatakse doktoritöö läbitöötatud plaan ja selle teostatavuse hinnang kuni 12 EAP ulatuses;
21.2.    avaldamiseks vastu võetud või juba ilmunud artiklite või monograafia osade eest võib saada kuni 123 EAP‐d. Üks doktoritöö osana arvesse minev artikkel või monograafia osa annab kuni 41 EAP‐d, mis jagunevad soovitatavalt järgmiselt: 18 EAP‐d, kui sisuline töö on tehtud (tulemus olemas), 15 EAP‐d lisanduvad, kui on olemas artikli trükivalmis tekst, ja viimased
8 EAP‐d lisanduvad siis, kui artikkel on ilmumiseks vastu võetud;
21.3.    muu teadusliku tegevuse eest saab kuni 37 EAP‐d. Punktide andmisel hinnatakse näiteks metoodika omandamist, osalemist ettekandega rahvusvahelistel või kohalikel konverentsidel ja seminaridel (juhul, kui selle eest ei anta punkte vastavas õppeaines), muude teadusartiklite publitseerimist, kogumike toimetamist, populaarteaduslikku tegevust jm;
21.4.    Doktoritöö vormistamine on 8 EAP‐d. Juhendaja teeb atesteerimiskomisjonile ettepaneku doktorandile punktide andmise kohta. Atesteerimiskomisjon kinnitab või muudab antavate punktide hulka ja juhendaja kannab need õppeinfosüsteemi.
22.    Ökoloogia ja maateaduste instituudi doktoriõppes õppijate atesteerimisel rakenduvad järgmised erisused:
22.1.    punktis 21.3 nimetatud metoodika omandamist ning punktis 21.2 nimetatud artiklite juures tehtavat sisulist tööd ei hinnata, vaid veel valmimata käsikirja tuleb aruandes kirjeldada kuni kolmel leheküljel;
22.2.    teiseks õpinguaastaks koostatud perioodiplaan peab sisaldama nõuet, et õppeaasta lõpuks peab doktoriõppes õppija esitama vähemalt ühe rahvusvahelise teadusajakirja standarditele vastava teemakohase artikli käsikirja, mille valmimisele on ta ise kaasa aidanud vähemalt kolmandiku ulatuses. Käsikiri peab olema korrektselt vormistatud ning vähemalt 2/3 ulatuses valmis, sisaldades alaosadena sissejuhatust, uuringu tausta, materjali ja metoodika kirjeldust ning tulemusi, lisaks vähemalt põhipunktidena arutelu ja järeldusi. Perioodiplaani täitmatajätmisel loetakse teadustöö osa puudulikult täidetuks, mis kajastub komisjoni antavates punktides teadustöö eest;
22.3.    kolmandaks õpinguaastaks koostatud perioodiplaan peab sisaldama nõuet, et õppeaasta lõpuks peab doktoriõppes õppijal olema avaldamiseks saadetud kahe artikli käsikirjad, sealhulgas peab ta olema neist ühe juhtivautor. Perioodiplaani täitmatajätmisel loetakse teadustöö osa puudulikult täidetuks, mis kajastub komisjoni antavates punktides teadustöö eest.
23.    Enne 2018/2019. õppeaastat sisseastunud doktoriõppes õppijate atesteerimisel antakse teadustöö hindamisel ainepunkte avaldamiseks vastu võetud või juba ilmunud artiklite või monograafia osade eest kuni 135 EAP. Üks doktoritöö osana arvesse minev artikkel või monograafia osa annab kuni 45 EAP‐d, mis jagunevad soovitatavalt järgmiselt: 22 EAP‐d, kui sisuline töö on tehtud (tulemus olemas), 15 EAP‐d lisanduvad, kui on olemas artikli trükivalmis tekst, ja viimased 8 EAP‐d lisanduvad siis, kui artikkel on ilmumiseks vastu võetud.
24.    Kord jõustub 29. augustil 2022.
 

(kinnitatud loodus‐ ja täppisteaduste valdkonna nõukogus 13.09.2018) 


Doktorandi edasijõudmist  teadustöös väljendatakse ainepunktides. Teadustöö  osa  doktoriõppes  on 
180 EAP, mida hinnatakse järgmiselt: 

  1. Esimese semestri lõpuks esitatakse doktoritöö läbitöötatud plaan ja selle teostatavuse hinnang kuni 12 EAP.
  2. Avaldamiseks vastu võetud või juba ilmunud artiklite või monograafia osade (edaspidi artiklite) eest kuni 123 EAP. Üks doktoritöö osana arvesse minev artikkel annab kuni 41 EAP‐d. Artiklite eest on soovitatav punkte anda järgmiselt: 18 EAP – kui sisuline töö on tehtud (tulemus olemas), 15 EAP – kui on olemas artikli trükivalmis tekst (artikkel ära saadetud) ja viimased 8 EAP – kui artikkel on ilmumiseks aktsepteeritud.
  3. Muu teadusliku tegevuse eest kuni 37 EAP. Sealhulgas hinnatakse näiteks metoodika omandamist, osalemist ettekandega rahvusvahelistel või kohalikel konverentsidel ja seminaridel (juhul, kui selle eest ei  anta  punkte  vastavas  õppeaines),  muude  teadusartiklite  publitseerimist,  kogumike  toimetamist, populaarteaduslikku tegevust jm.
  4. Dissertatsiooni vormistamine 8 EAP.


Juhendaja  teeb  atesteerimiskomisjonile  ettepaneku  doktorandile  punktide  andmise  osas. 
Atesteerimiskomisjon kinnitab või muudab antavate punktide hulka. 


Rakendussätted  ökoloogia  ja  maateaduste  instituudi  (2018/2019  –  2021/2022  sisseastunud) 
doktorantidele (kinnitatud ökoloogia ja maateaduste instituudi nõukogus 08.10.2018) 

 

  1. Kui käsikiri pole veel valmis, tuleb valdkonna eeskirja punktis 3 sätestatud metoodika omandamist ning p. 2 artiklite sisulist tööd kirjeldada kuni 3 lk sisulise aruandega.
  2. Teise  õpinguaasta  alguses  kirjutatakse  doktorandi  aastaplaani  sisse,  et  õppeaasta  lõpuks  peab doktorant  esitama  vähemalt  ühe  rahvusvahelise  teadusajakirja  standarditele  vastava  teemakohase artikli käsikirja, mille valmimisse on doktorant ise panustanud vähemalt kolmandiku ulatuses. Käsikiri peab olema vormistatud ning vähemalt 2/3 valmidusastmes sisaldades sissejuhatust, uuringu tausta, materjali ja metoodika kirjeldust, tulemuste alaosasid ning vähemalt arutelu ja järelduste põhipunkte. Plaani mittetäitmisel loetakse teadustöö osa puudulikult täidetuks, mida väljendatakse komisjoni poolt teadustöö eest antavates punktides.
  3. Kolmanda õpinguaasta alguses kirjutatakse doktorandi aastaplaani sisse, et õppeaasta lõpuks peab doktorandil olema avaldamiseks  saadetud esimese kahe artikli käsikirjad, sealhulgas üks neist peab olema doktorandi esmaautorluses. Plaani mittetäitmisel loetakse teadustöö osa puudulikult täidetuks, mida väljendatakse komisjoni poolt teadustöö eest antavates punktides.

Dokumendid, doktoritöö trükivalmis tekst ja publikatsioonid (kui on ajakirjadesse vastuvõetud artikleid, mis ei ole veel ilmunud, siis lisada vastuvõtmise kinnituskirjad) tuleb esitada hiljemalt
10 tööpäeva enne instituudi nõukogu koosoleku toimumist elektrooniliselt e-maili aadressile margret.sisask@ut.ee ning selle osakonna juhatajale, kus töö on valminud.

 

Dokumentidest on vaja esitada:

  1. Avaldus
  2. Elulugu (curriculum vitae), mis sisaldab väitekirjaga seotud või väitekirja koosseisu kuuluvate teaduspublikatsioonide ja patentide loetelu
  3. Juhendaja(te) kirjalik(ud) hinnang(ud) väitekirja originaalsuse, doktorikraadi taotleja panuse ning sisulistele ja vormistuslikele nõuetele vastavuse kohta;
  4. Eesti- ja ingliskeelne populaarteadusliku eesmärgiga koostatud ja laiale lugejaskonnale mõeldud lühikokkuvõte (kuni 2000 tähemärki)
  5. Tabel kaitsmise andmetega. NB! Kogu info kaitsmise kohta peab doktoritöö nõukogule esitamise ajaks (10 tööpäeva enne nõukogu koosolekut) teada olema: oponendi nimi, ametikoht, ülikool, kaitsmise aeg ja koht, kaitsmisnõukogu lisaliikmed kaitsmiskoosolekul (nõusolek küsitud).
  6. Palun lisage töösse kohe ka doktoritöö tiitellehe pöörde leht; andmete kohad, mida veel teada pole (nt number), jäävad esialgu tühjaks.

Nõukogu lisaliikmed on isikud, kes ei kuulu ökoloogia ja maateaduste instituudi nõukokku, kuid võiksid osaleda kaitsmiskomisjonis. Nende kohta teeb ettepaneku juhendaja, õppetooli või osakonna juhataja.

Doktorikraadi taotlemise kord Tartu Ülikoolis

Väljavõte ökoloogia ja maateaduste instituudi nõukogu kodukorrast.

Kinnitatud ökoloogia ja maateaduste instituudi nõukogu poolt 18.01.2016,

muudetud 26. 08. 2020

muudetud 11. 10. 2021

 

16. Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi nõukogu lähtub doktorikraadi andmisel Tartu Ülikoolis kehtivast doktoriõppe eeskirjast ning käesolevas kodukorras sätestatud tingimustest.

17. Doktoritöö on reeglina terviklik teaduspublikatsioonide kogum, mis koosneb kolmest teadusartiklist ja kokkuvõtvast ülevaateartiklist. Teadusartiklid peavad sellisel juhul vastama järgmisetele nõuetele:

17.1. artiklid rahvusvahelistes eelretsenseeritavates uurimisvaldkonna juhtivates teadusajakirjades, millel on rahvusvaheline kolleegium, rahvusvaheline levik, indekseeritavus mitmes rahvusvahelises andmebaasis ja avatus kaastöödele (ETIS-e klassifikatsioonid 1.1 ja 1.2); artiklid või peatükid tunnustatud rahvusvaheliste teaduskirjastuste väljaannetes (ETIS-e klassifikatsioon 3.1); rahvusvaheliselt tunnustatud teaduskirjastuse väljaantud monograafia (ETIS-e klassifikatsioon 2.1).

17.2. Kolmest teadusartiklist vähemalt kaks (hariduse valdkonnas üks artikkel) on avaldatud või avaldamiseks vastu võetud väljaannete poolt, mis kuuluvad ETISe klassifikatsioonis kategooriatesse 1.1 või 3.1. Kolmas artikkel võib olla väljaande poolt vastu võtmata, kuid sel juhul peab ta olema läbinud eelretsenseerimisprotsessi rahvusvahelises 1.1. või 3.1. kategooria teadusväljaandes; alternatiivselt võib nõukogu määrata käsikirjale retsensentideks kaks sõltumatut rahvusvaheliselt tunnustatud teadlast. Arvestades retsensioone ja doktorandi vastust neile teeb nõukogu otsuse käsikirja kvalifitseerumise kohta väitekirja osana.

17.3. Vähemalt ühes ETISe klassifikatsioonis kategooriasse 1.1 või 3.1 kuuluvas teadusväljaandes avaldatud või avaldamiseks vastu võetud (hariduse valdkonnas punktis 17.1 kirjeldatud artiklis) artiklis peab kraaditaotleja olema juhtiv autor.

18. Juhul, kui doktoritöösse kuuluv artikkel ei ole ajakirja vastu võetud või seda ei ole eelretsenseerinud rahvusvahelise juhtiva teadusajakirja või kogumiku toimetus esitab doktorant nõukogule hiljemalt 2 kuud enne doktoritöö kaitsmisele lubamise otsustamist artikli käsikirja ja taotluse artiklile eelretsensentide määramiseks. Taotlus peab sisaldama infot artikli senise ajakirjadele esitamise protsessi kohta või plaani ajakirjadele saatmiseks.

19. Punktis 18 kirjeldatud juhul määrab nõukogu esimees peale taotluse laekumist doktoritööle siseretsensendi nõukogu liikmete hulgast, välistades seotud üksusest pärit liikmed. Siseretsensent teeb nõukogule ettepaneku artiklile rahvusvaheliste eelretsensentide määramiseks. Siseretsensent hindab artiklit, artikli retsensioone ja autori vastust neile ning saadab koondarvamuse artikli kohta nõukogule ja doktorikraadi taotlejale. Pärast doktoritöö esitamist nõukogule eelretsenseerib siseretsensent doktoritööd tervikuna.

20. Doktorikraadi taotleja esitab 10 tööpäeva enne nõukogu koosoleku toimumist nõukogu sekretärile elektroonselt järgmised dokumendid:

20.1. doktoritöö kaitsmisele lubamise avaldus, milles on märgitud taotletava doktorikraadi täpne nimetus;

20.2. doktoritöö tekst, mis vastab ülikooli kirjastuse nõuetele käsikirjade kohta;

20.3. elulugu (curriculum vitae), mis sisaldab doktoritööga seotud või doktoritöö koosseisu kuuluvate teaduspublikatsioonide loetelu;

20.4. juhendaja(te) kirjalik(ud) hinnang(ud) doktoritöö originaalsuse, doktorikraadi taotleja panuse ning doktoritöö sisulistele ja vormistuslikele nõuetele vastavuse kohta;

20.5. eesti- ja ingliskeelne populaarteadusliku eesmärgiga koostatud ja laiale lugejaskonnale mõeldud doktoritöö lühikokkuvõte (kuni 2000 tähemärki).

21. Instituudi nõukogu otsustab doktoritöö kaitsmisele lubamise, mittelubamise või välisretsensendile saatmise tuginedes nõukogu siseretsensendi arvamusele. Siserentsensendi määrab nõukogu esimees nõukogu liikmete hulgast doktoritöö esitamise järel, välistades seotud üksusest pärit liikmed.

22. Koosolekul, kus otsustatakse väitekirja kaitsmisele lubamine, on järgmised osad:

22.1. Doktorikraadi taotleja tutvustamine nõukogu esimehe või osakonnajuhataja poolt.

22.2. Siseretsensendi ettekanne või tema kirjaliku arvamuse tutvustus.

22.3. Arutelu.

22.4. Otsuse langetamine nõukogu poolt.

23. Pärast kaitsmisele lubamist esitab doktorikraadi taotleja nõukogule lisaks väitekirja elektroonsele tekstile vähemalt 30 trükitud eksemplari.

24. Kaitsmise korraldab reeglina osakond/keskus, kus doktoritöö on valminud. Eesti Mereinstituudi doktoritööde kaitsmised korraldab zooloogia osakond.

 

#õppimine
LT lõpuaktus 2022

Magistriõppe lõpuaktus 2023

#õppimine
LT lõpetamine 2022

Bakalaureuseõppe lõpuaktus 2023

#kooliõpilasele #õppimine #teadus #ühiskonnale
Seen

Sel nädalal tähistab Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed seenenädalat