Ökoloogia ja maateaduste instituudi nõukogu

Nõukogu on instituudi olulisim otsuseid tegev kogu.

Doktoritööde kaitsmisele lubamine otsustatakse nõukogus.

Ametikohajärgsed liikmed

Maarja Öpik, professor, instituudi direktor, nõukogu esimees

Taavi Pae, kaasprofessor, geograafia osakonna juhataja

Meelis Pärtel, professor, botaanika osakonna juhataja

Alar Rosentau, professor, geoloogia osakonna juhataja

Regina Soobard, kaasprofessor, loodusteadusliku hariduse keskuse juhataja

Toomas Tammaru, professor, zooloogia osakonna juhataja

Akadeemiliste töötajate esindajad

Akadeemiliste töötajate esindajate volitused algavad 01.07.2026 ja kehtivad kuni 30.06.2029.

Mikk Espenberg, kaasprofessor

Inga Hiiesalu-Vahter, kaasprofessor

Alexander Kmoch, kaasprofessor

Marko Kohv, kaasprofessor

Randel Kreitsberg, kaasprofessor

Margit Kõiv-Vainik, kaasprofessor

Urmas Kõljalg, professor

Asko Lõhmus, professor

Triine Nirgi, teadur

Ivika Ostonen-Märtin, professor

Tuul Sepp, professor

Peeter Somelar, teadur

Nimetatud liige

Sergei Põlme, TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor

Üliõpilaste esindajad

Üliõpilaste esindajate volitused algavad 01.07.2026 ja lõpevad 30.06.2027.

Tormi Kalle

Maribel Klais

Luule-Mari Meriste

Bethriin Pilv

Jürgen Sarjas

Kinnitatud ökoloogia ja maateaduste instituudi nõukogu poolt 18.01.2016,
muudetud 26. 08. 2020
muudetud 11. 10. 2021
muudetud 10.03.2025


1. Käesolev kodukord reguleerib ökoloogia ja maateaduste instituudi nõukogu tööd.

2. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees vastavalt vajadusele kuid mitte harvemini kui neli korda aastas. Nõukogu esimees kutsub nõukogu koosoleku kokku erakorraliselt vähemalt kolmandiku nõukogu liikmete soovil. Erakorraliseks kokkukutsumiseks tuleb vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist esitada kirjalik avaldus.

3. Koosolekukutsed arutusele ja otsustamisele tulevate asjade päevakorraga saadab nõukogu sekretär nõukogu liikmetele vähemalt seitse päeva varem. Koosoleku materjalid tehakse samal ajal nõukogu liikmetele kättesaadavaks ülikooli siseveebi vahendusel. Nõukogu liige on kohustatud sekretäri informeerima koosolekul mitteosalemisest hiljemalt päev enne koosolekut. Nõukogu võib kohal olevate liikmete otsusel võtta menetlusse kiireloomulisi asju, mida ei ole mainitud kutses.

4. Nõukogu töökeel on eesti keel, vajadusel on lubatud sõnavõtud ja arutlus inglise keeles.

5. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole nõukogu liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Väitekirja kaitsmisele lubamisel on nõukogu otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole hääleõiguslikest nõukogu liikmetest. Koosolekul viibivate nõukogu liikmete arvu teeb nõukogu sekretär kindlaks allkirjalehe alusel.

6. Koosolekut juhatab esimees. Päevakorra vastava punkti arutamisel antakse sõna kõigepealt ettekandjale ja kaasettekandjale. Seejärel on nõukogu liikmetel võimalus esitada küsimusi. Sõna arvamuse avaldamiseks saavad soovijad juhatajalt soovi avaldamise järjekorras.

7. Arutusel olevast küsimusest kõrvalekaldumisel ning sündsusetu või solvava sõnavõtu puhul võib koosoleku juhataja teha sõnavõtjale hoiatuse või selle sõnavõtu lõpetada.

8. Kui juhataja leiab, et küsimust on küllaldaselt arutatud, lõpetab ta läbirääkimised ja teeb ettepaneku panna küsimus hääletamisele. Kui keegi nõukogu liikmeist soovib veel läbirääkimisi jätkata, otsustab selle koosolek. Ettekandjal on õigus enne otsuseprojekti või selle punktide hääletamist esineda lõppsõnaga.

9. Ettepanekute hääletamise kord:
· hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata „jah“ või „ei“;
· nõukogu liikmetel on õigus nõuda küsimuse hääletamisele panekut osade kaupa;
· juhul, kui ettepanekut on arutatud osade kaupa, tuleb pärast üksikute osade läbihääletamist panna otsus hääletamisele tervikuna;
· soovitatud parandused ja täiendused hääletatakse enne põhiettepanekut. Kui on esitatud mitu parandust, hääletatakse kõigepealt põhimõtteliselt lahkuminevad ettepanekud. Põhiettepaneku tagasilükkamisel langevad ära ka selle kohta vastuvõetud parandused ja täiendused;
· kui on mitu iseseisvat ja üksteisest põhimõtteliselt erinevat ettepanekut, paneb juhataja need hääletamisele esitamise järjekorras;
· ettepanekut arutamise edasilükkamise või komisjoni suunamise kohta hääletatakse enne sisulisi ettepanekuid.

10. Nõukogu otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel, kui koosolekul osalevate liikmete enamus ei soovi teisiti, välja arvatud punktis 11 loetletud juhud. Hääletatakse poolt, vastu või jäädakse erapooletuks.

11. Salajane hääletamine toimub vastavalt Tartu Ülikooli salajase hääletamise korrale töötajate akadeemilistele ametikohtadele valimiseks või soovitamiseks.

12. Kõik kohal olevad nõukogu liikmed, kellel on õigus hääletamisele pandud küsimuse üle otsustada, on kohustatud hääletamises osalema. Kui hääletamisel otsustatakse nõukogu liikmesse puutuvat küsimust (näiteks ametikohale valimine, juhendatava doktoritöö kaitsmisele lubamine), siis asjaosaline hääletamises ei osale. Doktoriväitekirjaga seotud küsimuste otsustamisel osalevad vaid need nõukogu liikmed, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Kvoorum väheneb otsustamisel mitteosalevate isikute arvu võrra.

13. Nõukogu koosoleku võib korraldada elektroonilises vormis. Elektroonilisel koosolekul on otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole nõukogu liikmetest.

14. Koosoleku kohta koostab nõukogu sekretär protokolli. Ettekandja esitab ettekande materjalid eelnevalt elektrooniliselt või koosolekul kirjalikult, need lisatakse koosoleku protokollile. Igal nõukogu liikmel on õigus lisada protokollile oma sõnavõtt, eriarvamus või ettepanek otsuse täiendamiseks. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja nõukogu sekretär. Nõukogu otsused on instituudi liikmeskonnale kohustuslikud.

15. Nõukogu otsusega võib luua komisjone küsimuste ja kaebuste läbivaatamiseks. Komisjoni liikmeteks on nõukogu liikmed. Erandkorras võib nõukogu liikmete ja teiste küsimusega seotud isikute nõusolekul valida komisjoni liikmeteks ka isikuid väljastpoolt nõukogu. Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui osalevad vähemalt pooled liikmetest. Komisjoni liikmed otsustavad küsimusi lihthäälteenamusega. Komisjoni liikmete eriarvamused lisatakse otsuse juurde ja esitatakse nõukogule.

Sügissemester 2026/2027

Ettepanekuid päevakorrapunktide osas ja dokumente (sh doktoritööd ja ametikohtadele nimetamised) oodatakse 10 tööpäeva enne koosoleku toimumist.

Koosoleku aegNõukogule materjalide esitamise tähtaeg
27.–28. august12. august
5. oktoober21. september
9. november26. oktoober
7. detsember23. november
11. jaanuar21. detsember