Ökoloogia ja maateaduste instituudi nõukogu

Nõukogu on instituudi olulisim otsuseid tegev kogu.

Doktoritööde kaitsmisele lubamine otsustatakse nõukogus. 

1.1. Ametikohajärgsed liikmed:

Maarja Öpik, professor, instituudi direktor, nõukogu esimees

Tõnu Meidla, professor, geoloogia osakonna juhataja

Meelis Pärtel, professor, botaanika osakonna juhataja

Miia Rannikmäe, professor, loodusteadusliku hariduse keskuse juhataja

Toomas Tammaru, professor, zooloogia osakonna juhataja

Evelyn Uuemaa, kaasprofessor, geograafia osakonna juhataja

1.2. Akadeemiliste töötajate esindajad:

Aveliina Helm, professor

Marko Kohv, teadur

Ain Kull, kaasprofessor

Asko Lõhmus, professor

Ülo Mander, professor

Mari Moora, professor

Jüri Plado, kaasprofessor

Urmas Saarma, professor

Arne Sellin, professor

Tuul Sepp, kaasprofessor

Tiit Tammaru, professor

Oive Tinn, kaasprofessor

1.3. Nimetatud liige:

Urmas Kõljalg, professor

1.4. Üliõpilaste esindajad:

Katariina Kurina

Anne Merzin

Agnes Rosenberg

Ilona Tamm

Brigitta Taling

2. Akadeemiliste töötajate esindajate volitused algavad 01.07.2020 ja kehtivad kuni 30.06.2023.


3. Üliõpilaste esindajate volitused algavad 01.07.2022 ja kehtivad kuni 30.06.2023.

Kinnitatud ökoloogia ja maateaduste instituudi nõukogu poolt 18.01.2016,
muudetud 26. 08. 2020
muudetud 11. 10. 2021

1.  Käesolev kodukord reguleerib ökoloogia ja maateaduste instituudi nõukogu tööd.
2.  Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees vastavalt vajadusele kuid mitte harvemini kui neli korda aastas. Nõukogu esimees kutsub nõukogu koosoleku kokku erakorraliselt vähemalt kolmandiku nõukogu liikmete soovil. Erakorraliseks kokkukutsumiseks tuleb vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist esitada kirjalik avaldus.
3.  Koosolekukutsed arutusele ja otsustamisele tulevate asjade päevakorraga saadab nõukogu sekretär nõukogu liikmetele vähemalt seitse päeva varem. Koosoleku materjalid tehakse samal ajal nõukogu liikmetele kättesaadavaks ülikooli siseveebi vahendusel. Nõukogu liige on kohustatud sekretäri informeerima koosolekul mitteosalemisest hiljemalt päev enne koosolekut. Nõukogu võib kohalolevate liikmete otsusel võtta menetlusse kiireloomulisi asju, mida ei ole mainitud kutses.
4. Nõukogu töökeel on eesti keel, vajadusel on lubatud sõnavõtud ja arutlus inglise keeles.
5.  Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole nõukogu liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Väitekirja kaitsmisele lubamisel on nõukogu otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole hääleõiguslikest nõukogu liikmetest. Koosolekul viibivate nõukogu liikmete arvu teeb nõukogu sekretär kindlaks allkirjalehe alusel.
6.  Koosolekut juhatab esimees. Päevakorra vastava punkti arutamisel antakse sõna kõigepealt ettekandjale ja kaasettekandjale. Seejärel on nõukogu liikmetel võimalus esitada küsimusi. Sõna arvamuse avaldamiseks saavad soovijad juhatajalt soovi avaldamise järjekorras.
7.  Arutusel olevast küsimusest kõrvalekaldumisel ning sündsusetu või solvava sõnavõtu puhul võib koosoleku juhataja teha sõnavõtjale hoiatuse või selle sõnavõtu lõpetada.
8.  Kui juhataja leiab, et küsimust on küllaldaselt arutatud, lõpetab ta läbirääkimised ja teeb ettepaneku panna küsimus hääletamisele. Kui keegi nõukogu liikmeist soovib veel läbirääkimisi jätkata, otsustab selle koosolek. Ettekandjal on õigus enne otsuseprojekti või selle punktide hääletamist esineda lõppsõnaga.
9.  Ettepanekute hääletamise kord:
· hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata “jah” või “ei”;
· nõukogu liikmetel on õigus nõuda küsimuse hääletamisele panekut osade kaupa;
· juhul, kui ettepanekut on arutatud osade kaupa, tuleb pärast üksikute osade läbihääletamist panna otsus hääletamisele tervikuna;
· soovitatud parandused ja täiendused hääletatakse enne põhiettepanekut. Kui on esitatud mitu parandust, hääletatakse kõigepealt põhimõtteliselt lahkuminevad ettepanekud. Põhiettepaneku tagasilükkamisel langevad ära ka selle kohta vastuvõetud parandused ja täiendused;
· kui on mitu iseseisvat ja üksteisest põhimõtteliselt erinevat ettepanekut, paneb juhataja need hääletamisele esitamise järjekorras;
· ettepanekut arutamise edasilükkamise või komisjoni suunamise kohta hääletatakse enne sisulisi ettepanekuid.
10.  Nõukogu otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel, kui koosolekul osalevate liikmete enamus ei soovi teisiti, välja arvatud punktis 11 loetletud juhud. Hääletatakse poolt, vastu või jäädakse erapooletuks.

11.  Salajane hääletamine toimub vastavalt Tartu Ülikooli salajase hääletamise korrale töötajate akadeemilistele ametikohtadele valimiseks või soovitamiseks.

 

12.  Kõik kohal olevad nõukogu liikmed, kellel on õigus hääletamisele pandud küsimuse üle otsustada, on kohustatud hääletamises osalema. Kui hääletamisel otsustatakse nõukogu liikmesse puutuvat küsimust (näiteks ametikohale valimine, juhendatava doktoritöö kaitsmisele lubamine), siis asjaosaline hääletamises ei osale. Doktoriväitekirjaga seotud küsimuste otsustamisel osalevad vaid need nõukogu liikmed, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Kvoorum väheneb otsustamisel mitteosalevate isikute arvu võrra.
13.  Nõukogu koosoleku võib korraldada elektroonilises vormis. Elektroonilisel koosolekul on otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole nõukogu liikmetest.
14.  Koosoleku kohta koostab nõukogu sekretär protokolli. Ettekandja esitab ettekande materjalid eelnevalt elektrooniliselt või koosolekul kirjalikult, need lisatakse koosoleku protokollile. Igal nõukogu liikmel on õigus lisada protokollile oma sõnavõtt, eriarvamus või ettepanek otsuse täiendamiseks. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja nõukogu sekretär. Protokoll avalikustatakse ülikooli siseveebis. Nõukogu otsused on instituudi liikmeskonnale kohustuslikud.
15.  Nõukogu otsusega võib luua komisjone küsimuste ja kaebuste läbivaatamiseks. Komisjoni liikmeteks on nõukogu liikmed. Erandkorras võib nõukogu liikmete ja teiste küsimusega seotud isikute nõusolekul valida komisjoni liikmeteks ka isikuid väljastpoolt nõukogu. Komisjoni esimese koosoleku kutsub kokku nõukogu sekretär, et valida komisjoni esimees ja sekretär. Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui osalevad vähemalt pooled liikmetest. Komisjoni liikmed otsustavad küsimusi lihthäälteenamusega. Komisjoni liikmete eriarvamused lisatakse otsuse juurde ja esitatakse nõukogule.
16. Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi nõukogu lähtub doktorikraadi andmisel Tartu Ülikoolis kehtivast doktoriõppe eeskirjast ning käesolevas kodukorras sätestatud tingimustest.

17. Doktoritöö on reeglina terviklik teaduspublikatsioonide kogum, mis koosneb kolmest teadusartiklist ja kokkuvõtvast ülevaateartiklist. Teadusartiklid peavad sellisel juhul vastama järgmisetele nõuetele:
17.1. artiklid rahvusvahelistes eelretsenseeritavates uurimisvaldkonna juhtivates teadusajakirjades, millel on rahvusvaheline kolleegium, rahvusvaheline levik, indekseeritavus mitmes rahvusvahelises andmebaasis ja avatus kaastöödele (ETIS-e klassifikatsioonid 1.1 ja 1.2); artiklid või peatükid tunnustatud rahvusvaheliste teaduskirjastuste väljaannetes (ETIS-e klassifikatsioon 3.1); rahvusvaheliselt tunnustatud teaduskirjastuse väljaantud monograafia (ETIS-e klassifikatsioon 2.1).
17.2. Kolmest teadusartiklist vähemalt kaks (hariduse valdkonnas üks artikkel)  on avaldatud või  avaldamiseks vastu võetud väljaannete poolt, mis kuuluvad ETISe klassifikatsioonis kategooriatesse 1.1 või 3.1. Kolmas artikkel võib olla väljaande poolt vastu võtmata, kuid sel juhul peab ta olema  läbinud eelretsenseerimisprotsessi rahvusvahelises 1.1. või 3.1. kategooria teadusväljaandes; alternatiivselt võib nõukogu määrata käsikirjale retsensentideks kaks sõltumatut rahvusvaheliselt tunnustatud teadlast. Arvestades retsensioone ja doktorandi vastust neile teeb nõukogu otsuse käsikirja kvalifitseerumise kohta väitekirja osana.
17.3. Vähemalt ühes ETISe klassifikatsioonis kategooriasse 1.1 või 3.1 kuuluvas teadusväljaandes avaldatud või avaldamiseks vastu võetud (hariduse valdkonnas punktis 17.1 kirjeldatud artiklis) artiklis peab kraaditaotleja olema juhtiv autor.

18. Juhul, kui doktoritöösse kuuluv artikkel ei ole ajakirja vastu võetud või seda ei ole eelretsenseerinud rahvusvahelise juhtiva teadusajakirja või kogumiku toimetus esitab doktorant nõukogule hiljemalt 2 kuud enne doktoritöö kaitsmisele lubamise otsustamist artikli käsikirja ja taotluse artiklile eelretsensentide määramiseks. Taotlus peab sisaldama infot artikli senise ajakirjadele esitamise protsessi kohta või plaani ajakirjadele saatmiseks.

19. Punktis 18 kirjeldatud juhul määrab nõukogu esimees peale taotluse laekumist doktoritööle siseretsensendi nõukogu liikmete hulgast, välistades seotud üksusest pärit liikmed. Siseretsensent teeb nõukogule ettepaneku artiklile rahvusvaheliste eelretsensentide määramiseks. Siseretsensent hindab artiklit, artikli retsensioone ja autori vastust neile ning saadab koondarvamuse artikli kohta nõukogule ja doktorikraadi taotlejale. Pärast doktoritöö esitamist nõukogule eelretsenseerib siseretsensent doktoritööd tervikuna.


20. Doktorikraadi taotleja esitab 10 tööpäeva enne nõukogu koosoleku toimumist nõukogu sekretärile elektroonselt järgmised dokumendid:
20.1. doktoritöö kaitsmisele lubamise avaldus, milles on märgitud taotletava doktorikraadi täpne nimetus;
20.2. doktoritöö tekst, mis vastab ülikooli kirjastuse nõuetele käsikirjade kohta;
20.3. elulugu (curriculum vitae), mis sisaldab doktoritööga seotud või doktoritöö koosseisu kuuluvate teaduspublikatsioonide loetelu;
20.4. juhendaja(te) kirjalik(ud) hinnang(ud) doktoritöö originaalsuse, doktorikraadi taotleja panuse ning doktoritöö sisulistele ja vormistuslikele nõuetele vastavuse kohta;
20.5. eesti- ja ingliskeelne populaarteadusliku eesmärgiga koostatud ja laiale lugejaskonnale mõeldud doktoritöö lühikokkuvõte (kuni 2000 tähemärki).

21. Instituudi nõukogu otsustab doktoritöö kaitsmisele lubamise, mittelubamise või välisretsensendile saatmise tuginedes nõukogu siseretsensendi arvamusele. Siserentsensendi määrab nõukogu esimees nõukogu liikmete hulgast doktoritöö esitamise järel, välistades seotud üksusest pärit liikmed.

22. Koosolekul, kus otsustatakse väitekirja kaitsmisele lubamine, on järgmised osad:
22.1. Doktorikraadi taotleja tutvustamine nõukogu esimehe või osakonnajuhataja poolt.
22.2. Siseretsensendi ettekanne või tema kirjaliku arvamuse tutvustus.
22.3. Arutelu.
22.4. Otsuse langetamine nõukogu poolt.

23. Pärast kaitsmisele lubamist esitab doktorikraadi taotleja nõukogule lisaks väitekirja elektroonsele tekstile vähemalt 30 trükitud eksemplari.

24. Kaitsmise korraldab reeglina osakond/keskus, kus doktoritöö on valminud. Eesti Mereinstituudi doktoritööde kaitsmised korraldab zooloogia osakond.

 

#ülikoolist
Peahoone Ukraina riigilipu värvides, foto Andres Tennus

Ülikoolipere on oodatud Vene-Ukraina sõja teemalisse vestlusringi

29.03.2022
#ülikoolist
Heategevusõhtu illustratsioon.

JÄRELVAADATAV: Tartu Ülikool ootab heategevusõhtul annetusi Ukraina üliõpilaste heaks  

19.03.2022
#ülikoolist
Ukraina lipp

Ülikooli Ukraina-teemaline teave

10.03.2022