AnaEE Estonia

AnaEE Estonia projekti peaeesmärk on siduda Eesti teadusasutustes tehtavad ökoloogilised eksperimendid (välikatsed ja laborid, kus manipuleeritakse erinevate keskkonnatingimustega) rahvusvahelisse AnaEE (Analysis and Experimentation on Ecosystems) võrgustikku. Selleks on vaja eksperimentide laboratoorne baas viia kooskõlla AnaEE võrgustiku kriteeriumitega, sh katsete suuruse, ulatuse ja manipuleeritavate keskkonnatingimuste kogumiga. AnaEE on Euroopa taristu teekaardi ESFRI objekt ja lähiaastal planeeritakse jõuda opereerimiseni ERIC staatuses. Ühinemine AnaEE võrgustikuga annab võimaluse osaleda rahvusvahelistes ühisprojektides. Lisaks soodustab AnaEE'ga liitumine koostööd ja spetsialiseerumist ülikoolide vahel, osalemist rahvusvahelistes teadustaristutes ning võimaldab kõrgetasemeliseks teadustööks vajalike andmekogude ja infosüsteemide täiendamist. Eestit on esindanud AnaEE ettevalmistavas faasis läbi Eesti Keskkonnaobservatooriumi Teekaardi konsortsiumi juhtpartner Tartu Ülikool.

 

AnaEE kriteeriumitele vastavad parimal moel kaks Eesti platvormide klastrit:

  1. Järvselja uurimisjaamade klaster (vaba-õhu jaamad) koosneb lähedasel alal paiknevatest atmosfääri-, biosfääri- ja mullastiku katsetest ja mõõtejaamadest. Neist AnaEE jaoks on kõige olulisem metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise katsejaam FAHM (Free Air Humidity Manipulation Experiment; Tartu Ülikool). Tegemist on maailma mastaabis unikaalse katsega, kus uuritakse suurenenud õhuniiskuse mõju puude kasvureaktsiooni ökofüsioloogilistele mehhanismidele ja metsa ökosüsteemile. See on oluline just põhjapoolsetel laiuskraadidel, kus on prognoositud niiskuse suurenemist tuleviku kliimamuutuste kaasnähtusena. Katset toetab andmetega lähedalasuv SMEAR-Estonia mõõtejaam, mis ise kulub oma profiililt ICOS võrgustiku huvisfääri. Teine katse on seotud Tartu Ülikooli maastikuökoloogia uurimisrühmaga (Landscape Biogeochemistry and Environmental Metagenomics Laboratory) kus lisaks kasvuhoonegaaside mõõtmistele erinevates looduslikes ja põllumajanduslikes keskkondades manipuleeritakse ka keskkonnatingimustega. Üheks näiteks on Eesti Maaülikooli ja TÜ tippkeskuse EcolChange toetusel läbi viidud ulatuslik loodusliku lehtpuupuistu liigveega üleujutamise katse (Agali eksperiment) ning selle mõju uurimine puude ökofüsioloogilisele reaktsioonile ja metsa aineringlusele. TÜ ja EMÜ koostöös on rajatud Järvselja jaamadega seotud Rõhu katsebaasi MycoPhylo eksperiment, kus vaadeldakse mükoriisatüüpide, taimede kasvuvormide ja liigirikkuse mõju mullaprotsessidele ja elurikkusele.
  2. Taimefüsioloogia labor, Tartu (EMÜ). Labor viib läbi ulatuslikke eksperimente taimedega laboritingimustes ning uurib nende stressitaluvust ja ökofüsioloogilisi funktsioone kasutades peamise meetodina biogeensete lenduvate ühendite mõõtmist. Eksperimentaalne ja matemaatilistel mudelitel baseeruv teadustöö võimaldab molekulaarsete stressimehhanismide leidmise kaudu ennustada kvantitatiivselt ökosüsteemi vastust globaalmuutustele.

 

Meede: Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel

#kestlikkus #teadus #ühiskonnale
Tuuleenergia

Avalik loeng: „Kuidas sotsiotehnilised süsteemid ühest paigast teise rändavad: suurte siirete teooria“

29.09.2022
#teadus
Morasko meteoriidikraater kevadel

Tartu Ülikooli geoloogide osalusel sündis uus meetod meteoriidikraatrite tuvastamiseks 

16.09.2022
#kooliõpilasele #õppimine #teadus #ühiskonnale
Seen

Sel nädalal tähistab Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed seenenädalat

06.09.2022