IN MEMORIAM. Raivo Mänd

In memoriam

Emeriitprofessor Raivo Mänd

02.12.1954–20.03.2026

Meie hulgast on lahkunud tunnustatud zooloog ja loomaökoloog emeriitprofessor Raivo Mänd.

Image

Päikeseline 20. märts rabas meid teatega armastatud kolleegi emeriitprofessor Raivo Männi ootamatust lahkumisest. Loetud tunnid olid jäänud kevade alguseni, mis olnuks Raivo jaoks seitsmekümne teine. Kõigest seitsmekümne teine. Teade oli seda ootamatum, et eelmisel õhtul ei ennustanud reedel juhtuvat veel miski; Raivo oli kolleegide seltskonnas heatujuline ja teravmeelne, ikka täpselt selline, nagu me teda aastakümneid tundnud olime.

Raivo Mänd sündis 2. detsembril 1954 Saaremaal keset looduslähedast külaelu. Tal oli seeläbi vahetu kogemus oludest, mis erinesid tuntavalt tänasest akadeemilisest linnakeskkonnast. Keskkond tekitas noores mehes soovi mõista loodust nii lindude kui ka liigikaaslaste – kaasinimeste – käitumist jälgides ja uurides. Kindlasti määras tollane keskkond suuresti ka Raivo hilisema, muhedalt isikupärase, elutervetele tõekspidamistele rajaneva stiili.

Peale keskkooli lõpetamist 1973. aastal tegi Raivo otsuse, mis pani paika ta edasise elukäigu. Ta asus Tartu Ülikoolis bioloogiat õppima. Oma erialale jäi ta ka kindlaks ja oli valitud teel silmapaistvalt edukas. Ta kaitses 1986. aastal Tartu Ülikoolis väitekirja rannikulindude munade morfoloogia varieerumise põhjuste teemal ja pälvis bioloogiakandidaadi (PhD) kraadi.

Edaspidi tulid tiirude asemele tihased ja kärbsenäpid ning välitööde raskuspunkt nihkus merelaidudelt eemale, Edela-Eesti metsamaastikesse. Mõõtes pesakastilindudelt kõike, mida vähegi mõõta andis, edendas Raivo meie arusaamist lindudest, kuid mitte pelgalt lindudest. Nimelt näeb tänapäevane ökoloogiateadus uuritavat liiki pigem vahendi kui eesmärgina, vahendina üldiste loodusteaduslike probleemide lahendamiseks.

Just tänapäevase loomaökoloogia Raivo Tartu Ülikooli tõigi. Iseseisvuse taastanud Eesti leidis eest nõrgenenud zooloogiateaduse, mis oli hiljuti kaotanud mitu oma varasemat eestseisjat. Nii võttis Raivo 1992. aastal Tartu Ülikooli loomaökoloogia professoriks saades endale aukartustäratava ülesande asjad uuesti järje peale saada. Raivo sai missioonimõõtu ülesandega silmapaistvalt hakkama, seda nii loomaökoloogia õppetooli kui aastast 2005 ka zooloogia osakonna juhatajana. 2021. aastast kandis ta emeriitprofessori tiitlit. Tartu zooloogial ei ole ammu enam häbeneda midagi. On heal tasemel teadus- ja õppetöö, on tugev kollektiiv ja tugev järelkasv – kõike seda väga suures osas tänu professor Raivo Männi elutööle.

Raivol jagus energiat ka väljapoole ülikooli seinu. Ta jõudis olla Eesti Looduseuurijate Seltsi asepresident, Eesti Ornitoloogiaühingu esimees ja Eesti linnuhuviliste ajakirja Hirundo asutaja. Raivo on ka mitme menuka populaarteadusliku raamatu autor ja oli nõutud esineja üle kogu Eestimaa, pälvides 2025. aastal ka Eesti teaduse populariseerimise auhinna.

Raivo võitis 1987. aastal riikliku noorte teaduspreemia bioloogia valdkonnas. Aastal 2002 sai ta koos kolleegidega riikliku teaduspreemia geo- ja bioteadustes. 2009. aastal tunnustati Raivot Tartu Ülikooli aumärgiga ja 2014. aastal Tartu Ülikooli suure medaliga. Aastal 2025 pälvis Raivo Mänd Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Raivo on avaldanud enam kui 120 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel või kaasjuhendamisel on kaitstud 9 doktorikraadi ja 11 magistrikraadi. Lisaks pani ta aluse tervele dünastiale – loodusteadlased on ka kõik Raivo lapsed.

Asendamatuid inimesi siiski on ja Raivo Mänd oli üks neist. Raivo, me ei suuda kunagi Sinu kohta päriselt ära täita, kuid lubame jätkata Sinu tööd, nagu jaksame ja oskame. Oleme mõõtmatult tänulikud.

Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond

Ökoloogia ja maateaduste instituut

Emeriitprofessor Raivo Männi ärasaatmine toimub neljapäeval, 26. märtsil kell 13.00 Tartu Ülikooli aulas. Pärgi ja kimpe palutakse mitte tuua.

Raivo Männiga seotud mälestusi saab jagada elektroonilises mälestusteraamatus või paberil raamatus Oecologicumi fuajees.