Skip to main content

Farzad Aslani kaitseb doktoritööd „Towards revealing the biogeography of belowground diversity“

9. septembril kell 10.15 kaitseb Farzad Aslani botaanika ja mükoloogia erialal doktoritööd „Towards revealing the  biogeography of belowground diversity“ („Mullaorganismide biogeograafia“).

Juhendajad:
kaasprofessor Mohammad Bahram, Tartu Ülikool
professor Leho Tedersoo, Tartu Ülikool

Oponent:
professor Claus Bässler, Goethe Frankfurdi Ülikool (Saksamaa)

Kokkuvõte
Mullamikroobide ja -loomade rühmad reguleerivad maapealset elurikkust ja ökosüsteemide toimimist. Ülevaatelisi ja vaatlustel põhinevaid uuringuid tehes tuvastasin, kuidas ruumi, keskkonna ja taimeliikide muutused mõjutavad mullaorganismide kooslusi ja elurikkust ning millised ökoloogilised protsessid on peamiste organismirühmade koosluse varieeruvuse aluseks. Võtsin kasutusele taimede mükoriisa niširuumi (PMNS – plant mycorrhizal niche space) mõiste, mis tähistab taimede võimet kasutada ja kujundada mükoriissete seente kogumit. Selle väärtus sõltub taime mükoriissetest seostest ja funktsionaalsetest tunnustest. Lõin mudeli, et jaotada taimeliike erinevatesse PMNS-idesse, mis võimaldab ennustada mullas leiduvate mükoriissete seente kooslust konkreetses elupaigas. Lisaks määrasin taimeperekonna lepp (Alnus) liikide ja nendega seotud mükoriissete seente, ruumiliste, edaafiliste ja klimaatiliste tegurite suhtelise panuse mükoriissete juurtega seotud bakterikoosluste struktuuri. Leidsin, et mõned arvukad bakterite taksonid on liigispetsiifilised teatud lepaliikidele. Valikuprotsesside olulisus oli suurem väikesemate ja laiema nišiulatusega organismide kooslustes. Globaalse mullauuringu põhjal tuvastasin, et mulla pH ja aasta keskmine sademete hulk olid vastavalt eukarüootsete mikroobide ja loomade koosluste struktuuri peamised määrajad. Eukarüootide rühmadel esinesid vastandlikud elurikkuse mustrid laiuskraadi gradiendil. Minu doktoritöö viitab taimede funktsionaalsete tunnuste suurele tähtsusele mulla mükoriissete seenekoosluste struktureerimisel. Seened vahendavad taimedevahelist konkurentsi nii, sarnase PMNS-iga taimedel on negatiivne seos. Doktoritöö rõhutab ka biootiliste muutujate olulisust juurtega seotud bakterikoosluste kujundamisel ja näitab, et globaalses mastaabis on juurtega seotud ja mullabakterite koosluste aluseks erinevad bioloogilised protsessid. Mulla eukarüootidel esineb positiivne seos keha (raku) suuruse ja niši laiuse vahel ning nende biogeograafilisi mustreid juhtivate ökoloogiliste protsesside ja keskkonnategurite suhtelise mõju vahel.

#teadus #ühiskonnale
Kaitstud doktoritööd

Helin Semilarski kaitseb doktoritööd „An assessment of biology learning and an evaluation of biology self-perceptions by upper secondary school students related to biological literacy“

Jaga
01.08.2022
#teadus #ühiskonnale

Mihhail Fetissov kaitseb doktoritööd „Spatial decision support systems for ecosystem-based marine management“

Mihhail Fetissov kaitseb doktoritööd „Spatial decision support systems for ecosystem-based marine management“ 6. septembril kl 12.15 J. Liivi 2-127
Jaga
18.07.2022
#teadus #ühiskonnale

Ants Tull kaitseb doktoritööd „Domesticated and wild mammals as reservoirs for zoonotic helminth parasites in Estonia“

Ants Tull kaitseb doktoritööd „Domesticated and wild mammals as reservoirs for zoonotic helminth parasites in Estonia“ 31. augustil kl 9.15
Jaga
18.07.2022