Autor:
Marili Sell

Marili Sell kaitseb doktoritööd „The impact of environmental change on ecophysiology of hemiboreal tree species - acclimation mechanisms in belowground“

9. detsembril kell 10.15 kaitseb Marili Sell taimeökoloogia ja ökofüsioloogia erialal doktoritööd „The impact of environmental change on ecophysiology of hemiboreal tree species - acclimation mechanisms in belowground“ („Keskkonnamuutuste mõju hemiboreaalsete puuliikide ökofüsioloogiale - maa-alused kohanemismehhanismid“).

Juhendajad:
kaasprofessor Priit Kupper, Tartu Ülikool
professor Ivika Ostonen-Märtin, Tartu Ülikool

Oponent:
Jouni Kilpeläinen, Soome Loodusvarade Keskus (Soome)

Kokkuvõte
Käesoleva sajandi lõpuks prognoositakse põhjapoolsetele laiuskraadidele koos temperatuuri ja sademete hulga kasvuga ka õhuniiskuse tõusu. Puude kasvukiirus võib suurenenud õhuniiskusel olla pärsitud ja transpiratsioonist tingitud veevoog läbi puude aeglustub, mis mõjutab vee ja vees lahustunud toitainete liikumist mullas. Kõige vähem on meil teadmisi, kuidas mõjutavad keskkonnamuutused taimede juuri ning vee- ja aineringeid mullas. Puude peened juured, mille ülesandeks on vee ja toitainete omastamine mullast, kohanevad keskkonnamuutustega. Näiteks muutub uute moodustuvate juurte kuju ja suurus ning kui selle tagajärjel suureneb juurte imav pind, siis toitainete kättesaamine paraneb. Lisaks sellele eritavad juured mulda mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid. Juureeritised on toiduks juurte pinnal ja lähiümbruses elavatele mikroobidele, kes muudavad mineraalained mullas taimede jaoks kättesaadavamaks. Juureeritistega mulda viidavat süsinikuvoogu on keeruline mõõta ja veel vähem teatakse, kuidas mõjutavad seda keskkonnamuutused. Antud doktoritöö raames analüüsiti viie puuliigi ökofüsioloogilist kohanemist kõrgenenud õhuniiskusele erineva lämmastikuallikaga muldadel. Töö käigus lahendati ka palju metoodilisi küsimusi, näiteks kui palju mõjutab juureeritiste kogust imi-, kasvu- ja juhtejuurte osakaal peenjuurestikus või kuidas analüüsida juurte kasvudünaamikat ajas ning kas kõrgenev õhuniiskus või erinev lämmastikuallikas mõjutavad juurte kasvukäiku oluliselt? Selleks kasutati mitmeid nutikaid lahendusi, näiteks mobiiltelefoni, et pildistada juurte kasvu ning masinõpet piltide analüüsimiseks. Tulemused on uudsed: 1) juureeritiste voog võib olla märkimisväärne ning seostub taime kasvu ja talitlusega, 2) juureeritiste mõõtmisel tuleb arvestada juurestiku talituslikku koostist ja osa puuliike ei ole tundlikud õhuniiskuse muutumisele, 3) õhuniiskuse suurenemine muudab juurte arengut oluliselt, kiireneb vananemine ning väheneb imav pindala, 4) nutitelefonide ja masinõppe kombinatsioon on lihtne, kiire ja täpne meetod juurte kasvu mõõtmiseks laborkatsetes.

Energiatehnoloogia

Ülikool toob Ida-Virumaale tippspetsialiste ja tulevikutehnoloogiaid

Professor Evelyn Uuemaa geoinfosüsteemidega tegutsemas

Mõtteid Professor Evelyn Uuemaa inauguratsiooniloengust

TÜ vaimse tervise konverents „Tööheaolu – mis ja kelle asi?“

Tartu Ülikool kutsub vaimse tervise konverentsile, kus kõneldakse tööheaolust