Heli Einberg kaitseb doktoritööd „Non-linear and non-stationary relationships in the pelagic ecosystem of the Gulf of Riga (Baltic Sea)“

4. veebruaril kell 12.15 kaitseb Heli Einberg hüdrobioloogia ja kalanduse erialal doktoritööd „Non-linear and non-stationary relationships in the pelagic ecosystem of the Gulf of Riga (Baltic Sea)“ („Mitte-lineaarsed ja ajas muutuvad seosed Liivi lahe (Läänemeri) pelaagilises ökosüsteemis“).

Juhendajad:
doktor Riina Klais-Peets, Keskkonnaministeerium
professor Henn Ojaveer, Tartu Ülikool

Oponent:
vanemteadur Benjamin Planque, Institute of Marine Research in Norway (Norra)

Kokkuvõte
Käesolev doktoritöö uurib mitte-lineaarseid ja ajas muutuvaid seoseid Liivi lahe (Läänemeri) pelaagilises ökosüsteemis. Suhted toiduahelas või liikide ja keskkonna vahel võivad olla nii lineaarsed kui mitte-lineaarsed, ning nii seose tüüp kui ka selle tugevus ja suund võivad ajas muutuda. Kuigi üldine teadmine sellest, et pika-ajalised seosed mere ökosüsteemides on pigem harva stabiilsed ja lineaarsed, kasutatakse tihtipeale jätkuvalt mudeleid, mis ei suuda keerukamaid seosed tuvastada. See kehtib ka Läänemere kohta, kus mitte-lineaarseid ja ajas muutuvaid suhteid tuvastavate meetodite kasutamine on hoogustunud alles viimasel kümnendil. Käesolevas töös on kasutatud ligi kuuekümne aasta (1958-2018) pikkuseid hüdroklimaatilisi ja bioloogilisi andmeridu Liivi lahest, millest mitmed on uudsed ja seega ei ole varasemalt analüüsidesse kaasatud. Sel ajaperioodil on lahes toimunud mitmeid väga olulisi muutusi, nii järk-järgulisi kui ka hüppelisi, mida nimetatakse ka režiiminiheteks. Antud töö uurib: i) suure järvehormiku (Limnocalanus macrurus) pikaajalise varieeruvuse põhjuseid; ii) invasiivse võõrliigi Cercopagis pengoi mõju ta saakloomade arvukusele ning saaklooma-keskkonna seoseid enne ja pärast võõrliigi invasiooni; iii) kohaliku kevadkuduräime (Clupea harengus membras) varu/asurkonna täiendi arvukust mõjutavaid tegureid. Andmeanalüüsis kasutati variatsioone ning kombinatsioone erinevatest statistilistest meetoditest, et kirjeldada ajas muutuvaid seoseid ja tuvastada põhjuslikke seoseid uuritavate muutujate vahel, näiteks üldistatud aditiivseid mudeleid, ning kahte erinevat “libiseva ajaakna” meetodit. Liivi lahe pelaagilise ökosüsteemi dünaamikat iseloomustavad nii lineaarsed kui ka mitte-lineaarsed, kuid ajas muutuvaid seosed. Mitmed käesolevas töös saadud tulemused pakuvad uudseid ja kohati senist teavet ümberlükkavaid tulemusi, mida me põhjendame kompleksse ja kohati uudse analüüsimetoodika rakendamisega.