21. veebruaril kell 14.15 kaitseb Jack Royd Hall hüdrobioloogia ja kalanduse erialal doktoritööd "Dissolved organic carbon dynamics of Baltic Sea macroalgae: production, bioavailability and ecosystem effects" ("Läänemere makrovetikate lahustunud orgaanilise süsiniku dünaamika: tootmine, biojuurdepääsetavus ja ökosüsteemi mõju").
Juhendajad:
professor Georg Martin, Tartu Ülikool
professor Chrstopher David Hepburn, Otago Ülikool (Uus-Meremaa)
Oponent:
teadur Maria E. Asplund, Gothenburgi Ülikool (Rootsi)
Rannikualad on ühed bioloogiliselt produktiivseimad piirkonnad Maal, olles olulised elurikkuse keskused ja mängides olulist rolli globaalses süsinikuringes. Nendes ökosüsteemides on makrovetikad ehk merevetikad võtmetähtsusega organismid, mis muudavad anorgaanilise süsiniku lahustunud orgaaniliseks süsinikuks (DOC), mis toetab mikroobide kooslusi ja kõrgemaid toiduahela tasemeid. Hoolimata nende olulisusest on makrovetikate poolt toodetud DOC roll mikroobide ahelas ja selle potentsiaal märkimisväärse sinise süsiniku allikana jäänud vähe uurituks. Samal ajal seisavad rannikualad silmitsi üha suurenevate ohtudega inimtegevuse tõttu, nagu toitainete reostus, linnastumine ja kliimamuutused, mis põhjustavad muutusi makrovetikate koosseisus. Eriti murettekitav on tõsiasi, et tõhusad süsinikusidujad nagu pruunvetikametsad asenduvad kiirekasvuliste niitvetikatega, mis vabastavad süsinikku kiiremini. See häirib energiavoogu mikroobide kooslustele ja nõrgendab toiduahela alust. Need muutused ohustavad ökosüsteemi üldist tootlikkust ja vastupanuvõimet, millel on ulatuslikud mõjud nii üksikutele liikidele kui ka tervetele rannikualadele ning inimkogukondadele, kes sõltuvad neist toidujulgeoleku, elatusvahendite ja looduslike tormibarjääride jaoks. Uurides seoseid makrovetikate DOC dünaamika, mikroobiprotsesside ja ökosüsteemi muutuste vahel, annab käesolev doktoritöö uusi teadmisi selle kohta, kuidas rannikualad panustavad mere süsinikureservi. Need teadmised on hädavajalikud kaitsemeetmete väljatöötamiseks, mis tagavad nende ökosüsteemide vastupanuvõime, võimaldades neil jätkuvalt toetada elurikkust, reguleerida süsinikuringet ja pakkuda bioloogilisi teenuseid.
Kaitsmine toimub auditooriumis, kaitsmist saab jälgida ka Zoomis: https://ut-ee.zoom.us/j/95790917413?pwd=TpQJqGXxK0DbyHuel9JMivbTaFNkC0.1
(kohtumise ID: 957 9091 7413, pääsukood: 465116)