Kolme minuti loengute konkursil osales rekordarv doktorante
11. novembril toimus Tartu Ülikooli doktorantide kolme minuti loengute konkurss, mis tõi kokku rekordarvu esinejaid. Tänavusel konkursil osales 28 doktoranti 29 loenguga, millest 9 olid eesti- ja 20 ingliskeelsed. Kolmel parimal eestikeelsel osalejal avaneb võimalus esindada Tartu Ülikooli Eesti Teaduste Akadeemia konkursil „Teadus 3 minutiga“. Parim ingliskeelne loeng esindab ülikooli rahvusvahelisel Coimbra grupi võistlusel.
Eestikeelse konkursi esikolmik oli järgmine:
- Kertu Liis Krigul „Antibiootikum – kas hunt lambanahas?”;
- Jürgen Karvak „Linna vooluveekogude tähtsus”;
- Kristo Raun „Otsetee otsusteni – vastavuskontrolli tegemine voogandmetel”.
Genoomika instituudi mikrobioomika nooremteadur Kertu Liis Krigul vaatles oma loengus riske, mida põhjustab antibiootikumide valesti kasutamine nii inimesele kui ka keskkonnale.
Ökoloogia ja maateaduste instituudi vooluveekogude ökoloogia nooremteadur Jürgen Karvak rääkis väikestest vooluveekogudest kui linnaökosüsteemi elurikkuse oaasidest.
Arvutiteaduse instituudi suurandmete nooremteadur Kristo Raun tutvustas oma uurimisteemat, mille eesmärk on kasutada voogandmeid äriprotsesside tõhustamiseks.
Ingliskeelse konkursi esikolmik oli järgmine:
- Quazi Saimoon Islam „Visual methods for planetary surface navigation“;
- Sanni Färkkilä „Light at the End of the Tunnel“;
- Biplabi Bhattarai „Studying plant roots to understand the effect of global warming on the ecosystem“.
Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia nooremteadur Quazi Saimoon Islam arendab robotite orienteerumisoskusi liikumiseks tundmatus keskkonnas, näiteks metsas, aga ka Kuul või Marsil.
Ökoloogia ja maateaduste instituudi mükoloogia nooremteadur Sanni Färkkilä juhtis tähelepanu sajandi lõpus terendavale fosforikriisile põllumajanduses. Nimelt on fosfor üks olulisemaid aineid, mis soodustab taimede kasvu, kuid väetiste tootmiseks kasutatava fosforiidi varud on otsakorral. Sanni uurib helendavate nanoosakeste abil, kuidas suudavad seened mullas peituvat fosforit kätte saada ja taimedele vahendada. Selle mehhanismi mõistmine võib aidata eesootavat väetisekriisi leevendada.
Ökoloogia ja maateaduste instituudi maastikuökoloogia nooremteadur Biplabi Bhattarai uurib kliima soojenemise mõju taimejuurtele, et seeläbi paremini mõista, kuidas Maa ökosüsteemid tulevikus kliimamuutustele reageerivad.
Lahendusi pakuti põletavatele probleemidele igast valdkonnast
Võidutööd näitavad, et Tartu Ülikooli doktorandid otsivad lahendusi väga mitmekesistele ühiskondlikele probleemidele. Konkursil osales doktorante igast ülikooli valdkonnast: loodus- ja täppisteaduste valdkonnast 21, sotsiaalteaduste valdkonnast neli, meditsiiniteaduste valdkonnast kaks ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast üks.
Võistluse hindamiskomisjoni kuulusid ERR-i teadusportaali Novaator ajakirjanik Airika Harrik, Eesti Teaduste Akadeemia möödunudaastase konkursi finalist, Tartu Ülikooli arstiteaduse doktorant ja üldpediaatria resident Alina Roštšinskaja, loomaökoloogia kaasprofessor Tuul Sepp, Startup Labi juht Maret Ahonen, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teaduskommunikatsiooni spetsialist Mart Alaru ja õppeosakonna arendusnõunik Monika Tasa.
Eestikeelse konkursi võitjad esindavad ülikooli järgmise aasta algul toimuval Eesti Teaduste Akadeemia konkursil „Teadus kolme minutiga“. Üle-eestilisel lõppvõistlusel selguvad viis parimat, kelle loengust sünnib koostöös professionaalse produktsioonimeeskonnaga kolmeminutiline videoklipp, mis jõuab aprillis ETV eetrisse. Teleekraanil näidatud videoloengute seast valivad vaatajad oma lemmiku.
Parima ingliskeelse esituse videosalvestis saadetakse märtsis Tartu Ülikooli esindajana rahvusvahelisele Coimbra grupi võistlusele. Seal valib rahvusvaheline hindamiskomisjon kõigi osalejate seast kolm parimat, kes saavad võimaluse esineda võrgustiku aastakonverentsi raames toimuval lõppkonkursil „3MT“.
Kolme minuti loengute konkursil osalemine on hea võimalus leida oma teadustööle laiemat avalikku kõlapinda ja tutvuda teistes teadusvaldkondades tegutsevate doktorantide tööga. Konkursil tegid doktorandid kolmeminutilise haarava ettekande, mis andis lühiülevaate nende uurimistöö eesmärgist, lahendatavast probleemist ja lahendusviisist. Igast esitusest valmis kohapeal videosalvestis. Koostöös ERR Novaatoriga jõuab osa loenguid ka laiema publikuni.
Pildil ingliskeelse konkursi esikolmik.
