Mohit Masta kaitseb doktoritööd „Isotopologue and microbiome studies for N2O source attribution in peat soils“

17. novembril kell 10.15 kaitseb Mohit Masta keskkonnatehnoloogia erialal doktoritööd „Isotopologue and microbiome studies for N2O source attribution in peat soils“ („Soomuldade naerugaasi-allikate määramine isotopoloogiliste  ja mikrobioloogiliste meetoditega“).

Juhendajad:
professor Ülo Mander, Tartu Ülikool
professor Kalle Kirsimäe, Tartu Ülikool
kaasprofessor Jaan Pärn, Tartu Ülikool
kaasprofessor Mikk Espenberg, Tartu Ülikool

Oponent:
professor dr. Gerhard Gebauer, Bayreuthi Ülikool (Saksamaa)

Kokkuvõte
Naerugaas (N2O) on ohtlik kasvuhoonegaas ja stratosfääri osoonikihi lõhkuja. Selle peamised heitmed pärinevad muldade kuivenemisest ja väetamisest. Doktoritöö uuris täpsemalt N2O heitmete taga olevaid mehhanisme. N2O tekib mitmes protsessis, eeskätt denitrifikatsioonis ja nitrifikatsioonis. Denitrifikatsioon on protsess, mis käivitub hapnikuvaeses mullas ja milles naerugaas tekib nitraadist. Hapnikuvaeguse katkedes paiskub naerugaas atmosfääri. Hapnikuvaeguse jätkudes tekib ja jõuab atmosfääri aga hoopis kahjutu dilämmastik. Nitrifikatsioon seevastu on hapnikurikkas mullas toimuv protsess, milles naerugaas tekib ammooniumist. Nende protsesside kohta andis põhimõtteliselt uut teavet isotoopsete ja mikrobioloogiliste meetodite paralleelne kasutamine. Nii saadi teada, et veega täielikult küllastunud soomullas on naerugaasi peamine allikas denitrifikatsioon, osaliselt veega küllastunud soomullas aga nitrifikatsioon. Saadud teadmisi saab rakendada põllumajanduse ja metsanduse kliimasõbralikul planeerimisel. Kõige suurem potentsiaal on veetaseme reguleerimisel, minimeerides kasvuhoonegaasi-heitmeid majanduslikust tulust ja väärtuslikest elupaikadest loobumata.