XIV Eesti ökoloogiakonverents „Eesti maastikud 100“ 22. aprillil 2022

Käes on jälle aeg Eesti ökoloogiakonverentsi korraldamiseks. See Eesti ökolooge ja ökoloogiliste uuringute ning nende rakendusega seotud spetsialiste ühendav foorum on toimunud iga 3-5 aasta tagant juba alates 1978. aastast. Enamiku konverentside organiseerijaks on olnud Eesti Looduseuurijate Seltsi egiidi all toimiv Eesti Ökoloogiakogu, mis ühendab Eesti erinevate kõrgkoolide teadlasi.  Kõigil konverentsidel on olnud mingi kandev teema, kuid alati on ettekanded katnud peamisi ökoloogia valdkondi ja käsitlenud erinevaid ökosüsteeme nii maismaal kui ka mageveekogudes ja meres. Tänavu on kandvaks teemaks “Eesti maastikud 100”. See on ajendatud faktist, et 1922.a. aastal avaldas Eesti geograafia üks rajajatest Johannes Gabriel Granö artikli "Eesti maastikulised üksused", mida võiks pidada teadusliku maastiku-käsitluse alguseks Eestis.

Konverentsi ajaks valmib Regios selle artikli uuendatud trükk. Maastiku mõiste on sedavõrd lai, et konverentsi ettekandjate hulgas on väga erinevate ökoloogiaga tegelevate suundade esindajad.

Lisaks 12 suulisele ettekandele on oodatud ka stendiettekannete esitamine.

 

Palume konverentsile tulijatel eelregistreeruda alloleval lingil:

https://ecolchange.emu.ee/xiv-eesti-okoloogiakonverents/registreerimine/ (registreerumine on avatud kuni 19. aprillini)

 

Konverentsi kantakse üle ka videosilla vahendusel. Ajanappusel pole aga võimalik veebi teel küsimusi-vastuseid esitada.

 

Ajakava

 

#teadus
Ingliskeelse kolme minuti loengute konkursi esikolmik_autor Piret Ehrenpreis

Kolme minuti loengute konkursil osales rekordarv doktorante

#teadus #ühiskonnale

Kaarin Hein kaitseb doktoritööd „The hissing behaviour of great tit (Parus major) females reflects behavioural phenotype and breeding success in a wild population“

13.12.2022 kell 10.15 kaitseb Kaarin Hein doktoritööd "The hissing behaviour of great tit (Parus major) females reflects behavioural phenotype and breeding success in a wild population"
#teadus
Arbuskulaarne mükoriisa mikroskoobist vaadatuna

Tartu Ülikooli loodusteadlased on maailmas endiselt mõjukad