Taastamisökoloogia teadur Krista Takkis: päikeseparke tasub rajada prügilasse ja reostunud aladele

Teadlaste sõnul ei ole võimalik lahendada kliima- ja elurikkuse kriisi, ilma et taastataks juba praegu kahjustatud kooslusi. Päikeseparke rajades on hea võimalus minna ühekorraga üle nii taastuvenergiale kui ka taastada kahjustatud kooslusi, misläbi tuleks pargi asupaika eriti hoolikalt valida, kirjutab Novaator.

Tartu Ülikooli taastamisökoloogia teadur Krista Takkis rääkis, et kuigi päikesejaamad mõjutavad loodust, on nende mõju siiski tunduvalt väiksem kui fossiilsetel kütustel. Mõjusid on aga tema sõnul võimalik leevendada, mõeldes neile enne päikeseparkide rajamist. „Väga palju sõltub sellest, millised valikud tehakse asukoha osas, tehnoloogia valikul ja hilisemate hooldusvõtetega,“ lausus teadur.

Peamine, millega päikeseparkide rajamisel arvestada, ongi nende mõju loodusele. „Probleem on maastike ja koosluste hävitamine. Eesti puhul võib olla kõige suurem oht see, kui killustatakse mõned heas seisus maastikud ja terviklikud kooslused,“ ütles ta.

Hiljutise uurimistöö tarvis kaardistasid teadlased, millised mõjud kaasnevad päikeseparkide rajamisega. Päikesepark tähistas nende töös selliseid päikeseenergiajaamu, mis kasutavad päikeseenergia muundamiseks päikesepaneele.

Teadlased vestlesid ka viie päikesepaneelide tootjaga, kes rääkisid, et tegelikult ei mahugi Eestisse rohkem suuri päikeseparke kui juba olemasolevad või ehitamisel olevad. Seega saab tulevikus peamiselt juurde ehitada väiksemaid parke, mida paigaldavad väiksemad ettevõtted või eraisikud. Üha enam ongi inimesi, kes lasevad panna päikesepaneelid oma maja katusele või tagahoovi.

Takkise sõnul on päikesepaneelide jaoks parim paik selline, kus nende jaoks ei kulu eraldi maad, näiteks katused. Ta sõnas, et mujal maailmas on välja töötatud lahendusi, kuidas paneele paigaldada parklate või kiirteede kohale. Hea tahtmise korral saab neid panna isegi raudteerööbaste vahele. Näiteks Prantsusmaal võeti eelmise aasta novembris vastu seadus, millega muudeti suuremate parklate kohale paneelide paigaldamise kohustuslikuks. „On ka taolisi katseprojekte, kus on proovitud päikesepaneele integreerida teekattesse, aga need ei ole senimaani andnud praktikas häid tulemusi,“ ütles ta.

Eestis ei ole teaduri sõnul praegu võimalik seadusandluse tõttu parklate kohale päikeseparke ehitada. „See oleks suurepärane koht. Inimesed sõidavad päevaks tööle, pargivad auto ära ja sel ajal, kui inimene töötab, saab auto laadimisjaamas laadida. Päikeseenergia laeb aku täis ja õhtul saab inimene koju sõita. Euroopa Liidu sisepõlemismootoriga autode müügikeelu valguses alates 2035. aastast, oleks see kindlasti miski, mida saaks ka seadusandluses kohandada,“ sõnas Takkis.

Samuti võiks päikeseparke rajades mõelda tema sõnul olemasolevate energiatootmisüksuste peale, kus on juba taristu olemas. Või siis kohtadele, mida inimesed on oluliselt kahjustanud ja kus mõju loodusele on seetõttu praktiliselt olematu, näiteks vanad kaevandusalad või prügilad.

Mõju lindudele-loomadele

Päikeseparkide rajamisel tuleb mõelda ka lindude-loomade peale. Krista Takkise sõnul võivad päikesepargid metsloomi mõjutada siis, kui nende liikumisteed katkestatakse. „Sellepärast ongi vaja enne uurida, kuidas päikesepargid mõne kilomeetri ümbruses loodust mõjutavad. Siis on võimalik natuke nihutada pargiala või teha loomadele läbi pargi näiteks läbipääsuteed. Seeläbi on võimalik mõjusid leevendada, aga seda praegu päikeseparke planeerides üldiselt arvesse ei võeta,“ sõna ta.

Mõningate päikeseparkide ümber on ehitatud ka aiad. „Aedu ei ole vaja metsloomade vastu, vaid peamiselt on need inimeste eemal hoidmiseks. Loodusele oleks enamikel juhtudel parem, kui aeda ei oleks,“ sõnas Takkis.

Teaduskirjanduses tuuakse sageli välja, et eelkõige on ohustatud linnud. Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi rääkis, et konkreetset mõju lindudele on raske välja tuua, aga negatiivse kõrval võib positiivne olla see, et linnud leiavad endale pesitsuskohti. „Eriti meeldib see neile siis, kui päikesepargid on tarastatud ja röövloomad sinna ei pääse,“ sõnas ta. Samas võivad linnud tarasse kinni jääda ja suuremad linnud sealt läbi lennates ka hukkuda.

Mägi rääkis, et teoreetiliselt võivad linnud vastu paneele lennates ka hukkuda, aga praktikas on see suhteliselt harv juhus. Reeglina paigaldatakse paneelid sellise nurga all, et linnud otse nende vastu ei lenda.

Päikesejaam peaks Mägi sõnul olema mõistlikul kaugusel veekogust, kus mõned veelinnud koloniaalselt pesitseda võivad, näiteks kajakad. „Kui kajakad avastavad, et päikesepargis on mõnus istumas käia, suudavad nad teoreetiliselt päikesepaneelid nii täis roojata, et väga palju elektrienergiat sealt tulla ei pruugi,“ selgitas ta. Seega tuleb paneele sagedasti puhastada.

Andmeid on ka selle kohta, et paneelid meelitavad veekogude juures ligi putukaid ja selle võrra võivad ka linnud rohkem oma tee sinna leida. Mägi selgitas, et päikesepaneelid peegeldavad sellist lainepikkust, mis jätab putukatele mulje, et tegemist on veekoguga. Kui putukad sinna koonduvad, teevad seda ka linnud. See võib olla putukatele kahjulik, sest tekib ökolõks.

Juhtuda võib sedagi, et ka linnud võivad päikesepaneelid veekogudega segi ajada ja proovivad sinna maanduda. On selliseid linde, kes kuivale maale maandudes aga enam ise lendu ei tõuse, näiteks kaurid. Seda juhtub aga Mägi sõnul pigem siis, kui päikesepargid paigaldatakse veekogudele või ujuvsaartele.

Mujal maailmas on lahendus küllalt levinud, Eestis veel mitte. Krista Takkis rääkis, et Eestis kipuvad veekogud talvel ära jäätuma ja see omakorda muudab veele paigaldatud päikesepaneelid tehniliselt keerulisemaks ja seega ka kallimaks.

Takkis ütles, et kuna talvel on Eestis päikest küllalt napilt, siis toodetakse talvekuudel nendega energiat üsna vähe. Küll aga on paljudel tootjatel kasutuses kahepoolsed paneelid, mis tähendab seda, et need püüavad kinni ka lumepinnalt peegelduva valguse. Kahepoolsed paneelid on Takkise sõnul siinses kliimas üsna kasulikud.

Mõjusid on küllalt kerge leevendada

Teadlased jõudsid raportis järelduseni, et päikeseparkide keskkonnamõjusid on võimalik leevendada mitmete lihtsate ja kulutõhusate võtetega. Näiteks paneele paigaldades tasub jätta paneeliridade vahele suuremad vahed. See annab rohkem ruumi elustikule ja tagab rohkema päikesevalguse jõudmise maapinnani, mis on vajalik nii taimede, putukate kui ka teiste organismide liigirikkuse suurendamiseks.

Üks paremaid võtteid elurikkuse seisukohast on teadlaste sõnul päikeseenergiajaamade aluse maapinna taastamine ja selle hooldamine liigiliselt mitmekesise niidukooslusena. Samuti on kasulik luua päikeseparkide alale liikidele lisaks elu- ja varjepaiku, näiteks väikeveekogusid, pesakaste ja talvitumispaiku. Päikeseenergiajaamade-aluse niidu majandamine putukasõbralikult võimaldab põllumajandusmaastikes suurendada tolmeldajate arvukust ja liigirikkust ning suurendada põllukahjurite looduslike vaenlaste hulka.

Lõimides päikeseenergiajaamad põllumajandustootmisega, saab suurendada maakasutuse tõhusust, parandada põldude tolmeldamisteenust ja luua ka stabiilset lisatulu põllumajandustootjatele. Näiteks võimaldavad jaamad lisaks elektritootmisele toota paneelide vahel loomasööta või karjatada seal loomi.

Teadlased tõdesid uuringus, et elurikkuse sidumine kõigisse maakasutuse valdkondadesse on vajalik rohepöördega seotud eesmärkide täitmiseks. Päikeseenergiajaamade puhul on see nende sõnul üsna lihtne, vaja on vaid head ruumilist planeerimist.